Lisainfo
Millised on silmaümbrusnaha põhilised probleemid?
Tumedad silmaümbrused. Tekivad mitme soodustava teguri koostoimel. Üheks peamiseks põhjuseks on UV-kiirgus (sealhulgas solaarium), mis võib põhjustada kohalikku pigmendi kuhjumist nii silma ala- kui ka ülaosas. Päikesekiirguse mõjul nahk ka õheneb. Silmaümbruse tumenemist võivad mõjutada ka erinevad tervislikud tegurid, allergiad, organismi tasakaalutus või teatud ravimite kõrvaltoimed. Heleda nahatüübi ja õhukese naha korral võib naha alt välja paista kapillaaride võrgustik, mis muudab silmaümbruse visuaalselt lillakaks või sinakaks. Aeglasem vereringe, õhuke nahk, vedelikupuudus, väsimus, vähene hapnik ja pikaajaline arvutiekraani ees istumine tekitavad silmade alla kergesti tumedaid varje. Samuti mõjutavad silmaümbrusnaha esteetilist väljanägemist elustiiliharjumused (suitsetamine, alkohol, unehäired ja stress).
Turseid silmaümbruses. Turseid silmaümbruses on kahte liiki – vedelikust või rasvkoe ümberpaiknemisest tingitud. Kui silmalauge toetavad koestruktuurid ja nahaalused lihased ajaga nõrgenevad, hakkab nahk kaotama oma pringiust. Silmaümbruses tavaliselt ühtlaselt paiknev rasvkude hakkab toe nõrgenemise tõttu lokaalselt silmade alla kogunema.Teine tursete põhjus on silmade alla kogunenud vedelik, mis on tingitud aeglasemast lümfiringest, muutes silmaümbruse piirkonna paistetavaks. Lümfi- ja vereringet aeglustavad mitmed igapäevased tegurid: vananemine, unehäired, allergiad, vedelikupeetus (näiteks pärast õhtust soolasema toidu tarbimist, mis väljendub eriti hommikuti) ja suitsetamine. Turseid võivad soodustada ka üldised organismi eripärad või sisemised tasakaalutused. Silmaalused kotid võivad olla ka geneetilise eelsoodumusega ehk pärilikud.
Kortsud silmade ümber. Peened, kuivusest tekkivad jooned (staatilised kortsud) ja miimilised, lihaspingest tekkivad jooned (dünaamilised kortsud) on silmaümbruse vananemise ühed levinumad ilmingud. Need jooned tekivad naha loomuliku kollageeni ja elastiini vähenemise ning korduvate näoilmete tagajärjel. Nn „varesejalad“ tekivad silmade välisnurkade ümber, mida süvendavad pidev miimika, päikesekäes viibimine ja suitsetamine. Silmi pilgutades, kissitades, kulmu kortsutades või naeratades on silmaümbruse nahk pidevas liikumises, mis viib ajapikku püsivamate kortsude tekkeni.
Silmaümbrusnaha lõtvus. Silmaümbrus on üks esimesi piirkondi, kus märgatakse vananemisilminguid, ja seda mitmel põhjusel. Esiteks on silmaümbruse nahk tunduvalt õhem kui mujal näol, olles seetõttu vastuvõtlikum UV-kiirguse ja vabade radikaalide kahjustavale mõjule. Teiseks on silmalihaste töö ülimalt intensiivne, kandes pideva pinge üle ümbritsevale nahale. Vanusega mikrotsirkulatsioon ja lümfiringe aeglustuvad, väheneb naha tugistruktuuride tootlikkus ning rakkude aktiivsus. Selle tagajärjeks on naha mahu vähenemine, tugisüsteemi nõrgenemine ja gravitatsiooni mõjul tekkiv lõtvus.
Kõiki silmaümbruse vananemist soodustavaid tegureid, mis ei ole tingitud tervislikest eripäradest, on võimalik elustiili ja õige hooldusega suurel määral ennetada või leevendada. Silmaümbrusnaha seisukorra märgatavaks parandamiseks kasutatakse esteetilisi kosmeetilisi protseduure ja vajadusel ilukirurgiat.
Erakordselt oluline roll on ka korrigeerival ja kvaliteetsel silmaümbruskosmeetikal, mida kasutatakse ennetamiseks, esimeste ilmingute leevendamiseks, naha igapäevaseks toetamiseks ning protseduuride püsiva tulemuse hoidmiseks.

