Blogi

Akne paranemist soodustab hea kodune hooldusrutiin. Kuidas ennast ise aidata, siin mõned mõtteterad… Näo puhastusreziim. Puhasta nahka 2 x päevas leebete, pH-d (5,5) tasakaalustavate pesuainetega. Loputamiseks sobib leige vesi. Kui Sa ei kasuta koduseid keemilisi koorijaid või ravimeid, siis võid proovida puhastustooteid, millel on kerge happekooslus. Pea meeles, et nahk ei tohi muutuda kuivaks. Tugevalt abrassiivsete graanulite kasutamisest tuleks loobuda kui nahal on põletikulisi koldeid. Põletikulise ja komedogeense naha puhastustootes on sobival kohal bensoüülperoksiid ja salitsüülhape. Kodused tooted võivad sisaldada kergeid happeid kui Sa ei kasuta ravimeid. Mandelhape on mitteagressivne, sobib hästi ka põletikuliste elementide korral. Kui Su nahk on suurepooriline ja läikivalt rasune, siis sobivad hästi glükool- ja salitsüülhape, mis on keratolüütilise, antibakteriaalse ning rasukogumikke vedeldava toimega. Kui Su nahk on katsudes kare ja kaldub lisaks rasususele veel pindmisele kuivusele, siis ära eelnevate hapetega üle doseeri ja proovi vahelduseks kergemaid ja niisutavamaid happeid (piim-, laktobioonhape). PS. Ole ettevaatlik, kui Sa kasutad koduseid happeid nii puhastuses kui muudes toodetes üheaegselt. Palju ei ole hea. Pinnakuiv nahk süvendab aknehaigust. Kui kasutada tooteid, mis üritavad vähendada rasuproduktsiooni, siis pikaajalise kasutamise järgselt võivad hakata rasunäärmed just aktiveeruma, et tasakaalustada rasu tootmist. Neid tooteid on hea kasutada kuid vaatle enda naha seisundit. Ära kasuta tooteid, mis on liiga õlised (w/o) või puhtal kujul õli kuna need jäävad naha pinnale, kleebivad surnud rakud kokku ja ummistavad poore. Väidetavalt on teada, et jojoba õli omab sarnasust inimese rasuga, seetõttu mõnede hinnangute kohaselt annab see õli rasunäärmele teavet, et õli on piisavalt ja ei ole vaja juurde toota. Kas seda on mõistlik proovida, jääb aknehaige enda otsustada. Õlid on olemuselt ikkagi oklusiivsed ehk nahka pealt kiletavad ja omavad nö. kasvuhoone efekti. Samuti ei pruugi kõik lõhnaained akne nahale sobida. Niisuta piisavalt. Jälgi, et seerum või kreem ei oleks komedoone tekitav ja laseks nahal hingata. Eelista veebaasil emulsioone ja kreeme. Kui on külmem kliima, siis tuleb vesilahustuv seerum ja/või kreem kanda nahale pool tundi enne õue minekut, et veekristallid ei hanguks. Soovitav on siiski katta nahk külmal ajal kaitsekreemiga, näiteks sobiva SPF – kaitsekreemiga, mis ei ummista komedoone. Kui kasutad seerumit, siis sellel on võimekus sügavale rakku imenduda ja niiskust säilitada aga seerumi peale tuleb alati kanda kreem. Kreem toimib pindmiselt ja moodustab tõkke naha ning väliskeskkonna vahel, kaitstes niiskuse säilitamist. Minimeeri kokkupuudet päikesega. UV – kiirgus kiirendab keratinotsüütide jagunemist ja muudab sarvkihi paksemaks. Kasuta ainult selliseid SPF- ja jumestuskreeme, millel on silt, et see ei ummista nahka. Kõrge õhuniiskus ja väliskeskkonna saastatus võib aknet halvendada, samuti tubakas ja alkohol. Maanda kindlasti stressi, mis provotseerib akne kulgu või annab võimaluse eelsoodumuse korral aknel ilmneda. Väldi naha üleliigset puudutamist mustade kätega ja ära pigista vistrikke. Vaheta tihti padjapüüri, et vähendada bakterite osakaalu. Pea pesuks kasutatud šampoonid võivad mõjutada ka otsaesist löövet. Trenn mõjub positiivselt füüsisele ja unele aga ära lase higil kaua naha peal olla. Kõrge õhuniiskus ja higistamine provotseerivad akne levikut. Samuti ära mine meigiga trenni sest higiga segunedes tekivad pooride ummistused. Bensoüülperoksiid on aine, mis sobib nii komedoonide, vistrikute ja jääklaikude korral, sellel on ka lisafunktsioon – hoiab ära naha resistentsuse ehk selle, et nahk harjub ainega ja mõju kaob. Võib leida puhastuses ja akne hooldamiseks mõeldavates emulsioonides (kreemides). BP rakendatakse väga palju ka ravimites. See on saadaval erinevates ravimvormides ja kontsentratsioonides vahemikus 2,5% kuni 10%. Kindlasti tuleb katsetada kolm päeva väikesel alal nahal, et veenduda toimeaine mitteärritavast võimalusest. Bensoüülperoksiidi ei tohi kasutada samaaegselt tretinoiiniga, kuna see oksüdeerib tretinoiini. Aselaiinhape on kasutusel nii ravimi kui kosmeetikatoodetes, viimases on see efektiivne kerge kulgemisega akne puhul. Kui tootes on protsent välja toodud, siis võiks eelistada 10% (ravimites kasutatakse 20%). Mõju on antibakteriaalne, antikomedolüütiline ning pigmenti- ja jääklaike helendav. Niatsinamiid  on tuntud mitmel moel. See on B3 /PP vitamiin, mis on mingil määral klindamütsiini (antibiootikumi) saranase toimega, omades põletikku alandavat toimet, samuti minimeerides arme ja poore. Soovitavalt võiks see olla tootes 4 -5%, olles kõrgem, muutub nahk liiga aluseliseks ja akne nahk on seda juba nagunii. Inimese ideaalne naha pH jääb happelisse skaalasse. Retinool on võimeline tasakaalustama rasunäärmete tööd sest ta on alternatiiv retseptiga retinoididele, olles A- vitamiini tuletis. Toimib sügavates nahakihtides, seetõttu on ka arme tasandav. Sobib hästi komedoonide vähendamiseks. Kindlasti tasub eelistada retinooli, mis on kapseldatud vormis, et minimeerida võimalikku ärritust. Teepuuõli on laialt kasutuses erinevates kosmeetilistes toodetes, eriti stickpulkades. Antibkteriaalne mõju põletikele. Tsink on tuntud kui tõhus antimikroobne mineraal võitluses aknega. Pre-, pro-, postprobiootikumid aitavad hoida soolestiku ja naha mikrofloorat tasakaalus. Dieedi kohta ei ole kinnitatud ühtegi teaduslikku tõendit, et teatud toiduained oleksid eriliselt soositud või vastupidi. Toit ei ole akne tekke otsene põhjus, kuid arvatakse, et mõned toidud aitavad aknet hallata, mõned teised toidud aga juba olemasolevat olukorda süvendada. Räägime nendest… Piim: Arvatakse, et piim provotseerib tõenäolisemalt aknet lehmapiimas leiduvate hormoonide tõttu, mis jõuavad tarbimise kaudu inimkehasse. Samuti võib suurendada piimarasv võimalust akne ägenemiseks. Kui esineb vähimgi kahtlus, siis tuleks enda toitumisharjumusi ja sellele järgnevaid reaktsioone analüüsida. Suhkrurikkad joogid ja söögid: Sellised joogid ja mõned süsivesikuterikkad mahlad suurendavad samuti akne riski. Nende hulka kuuluvad suhkrust küllastunud karastusjoogid, sooda, koogid jne. Need toidud põhjustavad kiiret veresuhkru taseme tõusu. On teada, et mikroobid kasutavad suhkrut toiduna. Süsivesikutest tingitud hormonaalne aktiivsus aktiveerib insuliini tootmist ja häirib ka teiste hormoonide taset.Teada on et rafineeritud suhkru tarbimine mõjutab rasusekretsiooni ehk nõristust. Bakterite puhul tähendab sekretsioon efektormolekulide transporti rakkudest väliskeskkonda. Šokolaad: Mittekinnitatud uuringutes on märgitud, et šokolaadi armastavatel inimestel on oht aknet saada kõrgem. Algselt on arvatud, et kuna šokolaad on piima ja suhkru baasil, siis see on vallandav tegur. Siiski on leitud, et ka tume šokolaad ei ole aknele kalduvale inimesele sobiv. Täpne põhjus on ebaselge. 4-nädalane tarbimine suurendas olukorda akneohtliku nahaga meestel, selline uuring on avaldatud ajakirjas Dermatology 2011. aastal. Madala kiudainetega toidud: Arvatakse, et kui toidus on rohkem kiudaineid, siis see vähendab akne riski. Seda seletatakse asjaoluga, et kõrge kiudaine sisaldusega menüü aitab hallata veresuhkru taset, millel on aga oluline roll akne arengus. Siit tuleneb järeldus, et inimesed, kes kasutavad madalama kiudainete sisaldusega toite nagu pasta, piimatooted, maapähklivõi, valge riis –  neil tekib tõenäolisemalt akne, kui selleks on ka muud soosivad eeldused. Õli toidus: See on seni veel

Kas on võimalik jääda võitjaks kortsudega? Kortsuteket saab ennetada ja ka pidurdada mingi aja vältel kuid elades pikka emotsioonidest tulvil elu, saavad  kortsud meid ikkagi kätte… Positiivne on see, et hilisemates eluaastates ei ole kortsujooned enam nii tähtsad meie enesemääratluses❤ Toome välja mõned enimlevinud kortsude tõkestamise vahendid. Botuliinisüstid ehk Botox Traditsioonilised ja seni kõige kiiremini toimivad ravimeetodid, nagu botuliinisüstid, on näidanud kõrget efektiivsust. Botox süstemeetodit teostatakse lihaskontraktsioonide vähendamiseks, pärssides atsetüülkoliini vabanemist motoorsetes närvilõppudes. Sellega lõdvestatakse naha all olevaid lihaseid ja saavutatakse ajutine efekt näokortsude silumiseks. Botoxit süstitakse mitte ainult kortsude lõõgastamiseks vaid ka agressorlihaste aktiivsuse pidurdamiseks, millega seoses tekib suunurkade allavaje. Samuti kaelakortsude leevendamiseks. Päris riskita see protseduur siiski ei ole. Riskina võib tekkida ptoos (lihase lõtvumise tagajärjel tekkinud ülalao allavaje), näoilmete asümmeetria ja silmade kuivus, mis on tingitud toksiini levikust külgnevatesse lihastesse. Harvadel juhtudel võivad tekkida neelamis- või hingamisraskused, võimalik lihasnõrkus, kui botuliintoksiin levib ettenähtud süstepiirkonnast kaugemale. Samuti ei ole hästi teada pikaajalise (aastaid) kasutamise järgne botuliintoksiini mõju lihastele ja esteetilisele välimusele. Tavaliselt sellele eriti ei mõelda, et kui lihastegevust koguaeg blokeerida, siis peetub selle loomupärane tegevus, mis omakorda on lähedane lihase atroofiale ehk kõhetumisele. See on haiguslik seisund, mida on võimatu tagasi pöörata. Soovitatav aeg botoxi süstide puhul võiks mitte ületada 2 -te järjestikust aastat. Täitesüstid ehk Filler Täitesüstid koosnevad enamuses hüaluroonhappest aga siiski mitte kõik fillerid. Sellised süstid on erinevaid, mõned on viskoosemad, teised skulptureerivad. HH ei ole päris sama, mis inimese kehas olev looduslik hüaluroonhappe vorm vaid on sünteetiliselt loodud kuid on nahale üldjuhul väga hästi omastatav. Sellise protseduuriga saavutatakse koheselt nähtav kortsupõhja tõus, parandatakse ka lõujoont ja täidetakse koemahtu, mitte ainult kortsudes vaid kogu näo ulatuses, v.a otsmiku prk. Olenevalt valitud süstelahusest ja vanusest sõltuvalt võib olla nähtav tulemus garanteeritud 6 – 24 kuud. Plussiks on kiire naha visuaalne noorenemine, eriti kuiva ja õhukese naha puhul. Kuid täitesüstidel on ka negatiivseid tegureid. Harva esinevad allergiad. Vahel, kui süst ei ole teostatud õigesti, tuleb see lahustada valgu ensüümiga ehk hüaluronidaasiga. Inimesel võib esineda allergiat nii valuvaigistile, hüaluronidaasile kui ka hüaluroonhappele. Viimasel ajal on hakatud rohkem rääkima ka filleritega kaasnevatest ohtudest. Kui juhtub nii, et geel satub veresoonde, siis võib seeläbi põhjustada veresoonte ummistumise, mille tagajärjeks on kudede kärbumine või lausa pimedaks jäämine. Teadaolevalt on sellised olukorrad siiski üliharvad. Kui aga muutuda täitesüstidest sõltuvaks, siis ei räägita väga tihti sellest aspektist, et geel, mida pärisnahka süstitakse, ei kao tegelikult koheselt nahast. Teada on, et see materjal püsib kudedes aastaid, küll mitte sama koha peal, kuhu see süstitud sai vaid hajutatult. Suurem osa süstegeelist väljutatakse organismist loomuliku ainevahetusliku protsessi kaudu aga minimaalne osa sellest jääb nahka kauaks püsima. Kui teostatakse fillereid aastast aastasse, siis võib olla nahaalune doos päris suur. Võib ajapikku ka migreeruda, see tähendab, et materjal liigub pindmisse koesse ehk epidermisesse ja hakkab välja paistma. Südamele tuleks panna, et kui jääda filleritest sõltuvusse ja paralleelselt ei teostata naha sidekoelist karkassi tugevdavaid aparaatseid hooldusi, siis tuleb arvestada sellega, et võõrmaterjali liigses kuhjumises antakse raskust kudedele juurde. Kuna vananedes on tugistruktuur lõtvunud ja gravitatsioon allapoole, siis ajapikku süvendab liigne täitesüsti mass naha lõtvumist. Vananevas nahas on käivitunud aktiivsed kudesid lõhustavad protsessid ja taasehitus on aeglustunud, mis viib sidekoe hapruseni. Kui nahk on juba liigselt lõtvunud, siis filleriga näo modelleerimisest enam kasu ei ole. Kui sellisele nahale hakatakse tihedalt fillereid süstima, tekib pundunud ja suur ümmargune nägu sest ainult suurte täitesüstide kogustega saaks näoovaali nooruslikuks modelleerida kuid see ei ole esteetiliselt enam kena. Kahjuks selliseid nägusid võib näha igapäevaselt meie endi hulgas. Parem tulemus saavutatakse siiski kirurgilisel teel. Millised on kortsuvastased ilusalongide protseduurid? Neid on palju ja koguaeg nimistu täieneb. Kõige kergem on teostada loomulikult kortsusid ennetavaid hoolduseid, keskendumine erinevate võimalike tulevaste sihtmärkide (miimika ja lõtvus) probleemidele, toniseerida nahka aga kindlasti teha seda mõõdukalt. Selleks, et naha sidekude oleks kauem jätkusuutlik, soovitatakse teostada kõige enam raadiolifting protseduure, mis suudavad parandada ja luua uut sidekoelist kollageeni. Samuti mikronõelumise protseduuri, mis ergutab dermise fibroplaste uut kollageeni looma, et naha karkass tiheneks. Nahka uuendada ja tihendada aitavad ka laserprotseduurid. Miimikakortsude vastane toime on kindlasti mikrovooluprotseduuril, millega on võimalik erinevaid lihasgruppe pingest maandada ja põselihaseid toniseerida, selline hooldus on nii ennetava kui ka kortse pehmendava mõjuga. Miinuseks suur protseduuri kordade arv. Nahahoolduste võimalused on otsatud, kindlasti rakendatakse palju happekoorimist. Kaudse toimega on ka pindmised ja keskmised keemilised happed, tugevama toimega happed on kortsude ja madalate atroofiliste armide silumise mõttes efektiivsemad aga ka suuremate võimalike komplikatsioonidega. Tegelikult annab absoluutselt iga hooldus nahale midagi head, tuleb lihtsalt nahaseisundit õigesti hinnata. Kõik erinevad koorimise ja niisutamise programmid ergutavad naharakke, rääkimata suurepärastest aktiivainetest, mis imendatakse sügavale nahka aparatiivsel moel. Kas näojooga võib aidata võidelda kortsudega ja naha lõvumisega? Igapäevased näovõimlemise harjutused on abiks naha vananemise ennetamisel. Kindlasti on sellel uudsel meetodil omad eelised, eelkõige just lihastoonuse parandamisel, lihaspingeid tuleb maandada ja lihaslõtvust toniseerida. Selline iseteostatud kodune massaaziprogramm parandab naha ainevahetust, tõstab näokontuuri, mille tagajärjel paraneb näoovaal, samuti kaela toonus. Võivad maheneda ka staatilised kortsud. Siin on kindlasti tähtsal kohal järjepidevus. Akupunktuuri mõjutus on samuti oluline. Kindlasti tuleks läbida näojooga õppeprogramm litsenseeritud koolitaja poolt. Kas kosmeetikatooted aitavad eemaldada või ennetada kortsusid? Kui kõrvutada süstemeetodeid või plastilist kirurgiat kosmeetikatoodetega, siis kindlasti ei ole need meetodid kortsude eemaldamise mõistes võrdsed. Küll aga on kosmeetikal kindel eelis naha parema struktuuri ja niiskuse säilitamise ning enneaegsete kortsude ennetuse osas, samuti pakuvad kosmeetikatooted visuaalset ilu –  nahapooride puhastumist ja klaarimat jume. Ja ärge unustage, et just kosmeetikatoodete edusammud on UV – kaitse. Siinkohal soovitame lugeda meie blogi, mis räägib põhjalikult naha reageerimisest UV – kiirgusega ja sellest, mida kujutavad endast päikesekaitsekreemid. Tuleb aru saada, et kosmeetikatooted on eelkõige orienteeritud kortsude ennetusele aga selge on see, et päris kortsuvaba elu ei suuda ükski kreem ega seerum igavesti garanteerida. Kuid siiski võib tuua kosmeetika ja ravimi kasutamise varal näite, võrdlusena näiteks mingi haigus, mida otseselt välja ravida ei ole võimalik aga inimese elukvaliteeti saab läbi ravimi hästi säilitada. Sama on ka kosmeetikaga. Näiteks, kui rasunäärmed enam ei tooda piisavas koguses vajalikku rasu ja ka niiskuse defitsiit on suur, siis heal tasemel kosmeetika suudab sellest tekkivad võimalikud kahjud ideaalselt likvideerida või ära hoida. Kaudselt on

Kes elab kaua, see ka vananeb. Ja vananemisprotsessiga kaasuvad kortsud. Mida rohkem aastaid, seda aeglasemalt jagunevad naharakud. Kollageen- ja elastiinvalkude puudus ning lõtvumine vähendab dermises elastsust, mis on näide sellest, et nahk on justkui mitu numbrit suurem sest koed venivad välja ja nooruslik näoovaal on kadumas.  Vananemine on suuresti seotud epidermise rakkude jagunemise tempo aeglustumisega. Teada on, et noorel inimesel on rakkude jagunemise kiirus umbes 20-28 päeva, 40 -tes eluaastates suudavad epidermise alumises kihis olevad keratinotsüütrakud alles 40 päeva jooksul jõuda oma lõppfaasi ehk nahapinnale, seejärel algab kogu tsükkel uuesti. Mida suurem on inimese vanuse number, seda aeglasemalt rakud toimetavad. Bioloogilise vananemise käigus rakud vananevad, see aga aeglustab nende võimekust uute rakkude tootmisel. Vananemisega seostatakse muutusi dermise tasandil. Just selles nahakihis on fibroplastrakud, mis toodavad kollageeni, elastiini ja hüaluroonhapet. Samuti läbib dermaalset kihti verevool ja lümfiringe. Vanusega tekivad dermises trastilised muutused – kapillaarid muutuvad osaliselt vähem läbilaskvaks, osaliselt ka katkevad, mille tagajärjel nahk jääb toiteainete defitsiiti. Aeglustub ka lümfiringe, mille tulemuseks on jääkainete kuhjumine ja vedelikupeetus. Samuti vananevad  nahale nii olulised fibroplastrakud, mille suutlikus uusi molekule toota, pidurdub. Selles on kandev roll hormonaalse tasandi muutumises ja ka mikrotsirkulatsiooni aeglustumises. Naha loomulike mehhanismide langus toob kaasa elastiini jäikuse, kollageeni tugivõrgustiku rebenemise ja niiskusekao. Selle tagajärjena hakkab sidekoe nahka toetav karkass õhenema. Samuti toimuvad muudatused rasunäärmete töös, subkuutise rasvarakkudes ja lihastoonuses. Vananeva naha võimekus niiskuse säilitamisel minimaalne, see kõik kokku soodustab lisaks nähtavale lõtvusele ka pindmisete ja sügavamate kortsude teket. Loe naha kuivuse tekke põjustest meie blogist “Mida tähendab pindkuiv ehk dehüdreeritud nahk?” Milliseid kortse eristatakse? dünaamilisi ja staatilisi. Milline on dünaamiline korts? Inimese näos esinevad dünaamilised kortsud, mis tekivad korduvatest näoilmetest, mida tehakse päevas tuhandeid kordi. Meie nägu on justkui mahukas raamat, millel on oma lugu rääkida. Miimikast tulenevaid kortse põhjustavad nii silmade kissitamine, imestus, naeratus, kulmude kortsutamine ja laubatõste jm. automaatsed liigutused. Lisaks häälekale emotsioonile on erinevate tunnete peegelduseks meie näoilme. Seoses naha vananemisega väheneb naha struktuuri vastupidavus kollageeni ja elastiini tootmise vähenemise tõttu, see omakorda minimeerib naha võimet parandada pidevatest kokkutõmbumistest tulenevaid mikrokahjustusi. Võib öelda ka nii, et kudede elastsuse vähenemine ja jäigastumine viib dünaamiliste kortsude muutumiseni püsivateks sügavateks joonteks. Spetsiifilised nahakortsud on levinud probleem, mis mõjutavad peamiselt üle 35-aastaseid inimesi. Ligikaudu selles vanuses, vahel juba ka hilisemates 20 -tes hakkavad inimest häirima kulmu- ja silmaümbruse kortsud, nasolaabiaalsed voldid ja otsaesisel asuvad jooned. Need kortsud erinevad staatilistest kortsudest, mis tekivad hilisemas eas ning on seotud vanusega, kui vananevas nahas kaob elastsus ja kollageenistruktuur laguneb. Kuidas tekib dünaamiline korts? Selge on see, et dünaamilised kortsud on naha vananemise alguse silmapaistev näitaja. Selleks, et me saaksime teha erinevaid näoilmeid, toimub naha all lihaste pidev aktiivne motoorika, mis avaldab nahale suurt mehaanilist pinget. Selline pingeseisund toob tahestahtmata nähtavale dünaamilised ehk miimilised kortsud. Sellised kortsud tulenevad neuromuskulaarsete tegevuste ja naha biomehaanika omavahelisest keerulisest koosmõjust, peamiselt näolihaste korduval kokkutõmbumisel vastuseks erinevatele ilmetele. Dünaamiliste kortsude moodustumine algab sügaval naha all asuvatest neuromuskulaarsetest ristmikest, mis asub neuronite ja lihaste vahel. Neoromuskulaarne ristmik on lihaskiudude (skeleti) ja neoronite närviühendus. Mis ühendab neuromuskulaarset ristmikku (tuntud nimetus ka plaat või sild)? Neuromuskulaarne plaat ei ole eraldiolev üksus vaid ühendus, mis koosneb peamiselt kolmest erineva elemendi osast. – Motoorne neuron, mille kaudu saabuvad närvisüsteemi bioelektrilised signaalid ja erinevad andmed. – Lihasühendus, mille moodustavad üks või mitu lihaskiudu. Lihaskiudude membraanil (sarkolemma) on lihtsalt õeldes vastuvõtjad ehk retseptorid, mida mõjutavad erinevad ained ja mis reageerib neuronite signaali ülekandele. Sünaptilise ruumi kaudu liiguvad neuronite poolt eralduvad ained lihasesse, et stimuleerida seda. Sünaps on rakkudevaheline ühendus, kus toimub elektrilise või keemilise signaali ülekandumine neuronilt teisele neuronile või sihtrakule. – Neurotransmitter ehk neuromediaator (virgatsaine ehk ülekandeaine, mida kutsutakse ka ajukemikaaliks) on looduslikult esinev kehasisene bioloogiliselt aktiivne keemiline aine, mis sünteesitakse neuronis ehk närvirakus vastavate ensüümide poolt ja mis vabastatuna vahendab närvirakkude vahelist keemilist neurotransmissiooni närvisüsteemis. Peamine neurotransmitter ehk ajukemikaal on nimega atsetüülkoliin, mis põhjustab lihasplaadi retseptorite aktiveerimist sellisel viisil, et lihased kokku tõmbuvad. Atsetüülkoliin on ainus neurotransmitter, mis kannab edasi impulsse lihaste liigutamiseks. Selle peamised retseptorid on muskariinsed ja nikotiinsed, viimased on kõige sagedamini neuromuskulaarses ühenduses. Kuidas tekivad lihaspinged, mismoodi toimub lihaste liikumine, mis viib hilisemate kortsudeni? Lihaspinged või lihaslõdvestused korduvad pidevalt, neuromuskulaarse plaadi tasandil. Neurotransmitter läbib närvisüsteemi, jõudes motoorsesse närvirakku, mille tulemusena tekitab elektrisignaal pingest sõltuvate kaltsiumikanalite aktiveerimise. Kaltsium võimaldab aktiveerida lihaseid sisaldavaid valke, nagu aktiin ja müosiin, mis liiguvad üle üksteise, põhjustades nii lihaste kokkutõmbumist. Kaltsium siseneb neuronisse ja võimaldab eristada atsetüülkoliini sünaptilises ehk signaali ülekande ruumis. Samal ajal võimaldab see ka eksotsütoosi vabastada. Eksotsütoos on protsess, mis toimub rakkudes teatud ainete vabanemisel väljaspool rakku. Mis on atsetüülkoliin? Atsetüülkoliin on orgaaniline molekul, mis toimib neurotransmitterina. Atsetüülkoliin on ainuke neurotransmitter, mis vahendab tahtlike liigutuste minekut ajust lihastesse. Atsetüülkoliini nikotiinsed retseptorid asuvad lihastel ja motoorsed neuronid aktiveerivad neid. Atsetüülkoliin peetakse kinni lihaskiudude membraanil esinevate nikotiiniretseptorite poolt, mis omakorda tekitab ioonkanalite avanemise. Nende kanalite kaudu siseneb lihasmembraanidesse suur hulk naatriumiioone, mis tekitab membraanis depolarisatsiooni (polarisatsiooni vähendamine), mis lõppkokkuvõttes põhjustab lihasrakkude kaltsiumikanalite avamise. Depolarisatsioon on potentsiaalide vahe vähenemine närviraku membraani sise- ja välispinna vahel. Kuidas lihaste kokkutõmbumine mõjutab kortsude teket? Lihaste kokkutõmbed tõmbavad ja sikutavad pidevalt sidekoe kiude nahas, moodustades algselt ajutisi kortse. Aja jooksul allub kude pidevale mehaanilisele survele, mis viib juba püsivate  kollageenikiudude ümberkorraldamiseni. See pidev nahaalune stress võib põhjustada kollageeni vale asetuse või hiljem ka kiirema lagunemise. Samal ajal võivad aktiivselt töötavad fibroblastid ladestada uut kollageeni, korrastamata kahjuks sealjuures olemasolevat kollageeni, võimaldades nii olemasolevatel nahavagudel püsivalt kestma jääda. Milline on staatiline korts? Eristades staatilisi jooni dünaamilistest, on see vahe, et staatilised kortsud tekivad teistest asjaoludest tingutult, mitte lihaste motoorikast. Neid kortse ei saa näo lõdvestades minimeerida sest nad ei kao enam ära vaid on sõltumatud näomiimikast. Staatiline korts areneb välja enamasti huule vahetus läheduses, peen kortsuke jookseb huuleäärtest, näitena justkui huulepulk ei püsi huulel vaid hajub huulekontuuril olevatesse pragudesse. Samuti leidub neid kortsujooni kaelal ja näo keskosas, sellised jooned võivad olla ka lõuajoonega paralleelselt. Staatilist kortsusüvendit võib leida ka laubal. Varasemas keskeas kipub olema sedasorti kortsukesi rohkem õhukesel ja kuival nahal ning keskkonna kahjustuste tagajärjel enneaegselt vananenud nahal, hilisemas vanuses ei puudu dünaamilised ja staatilised kortsud enam kellelgi. Millised tegurid mõjutavad staatiliste kortsude

Mis on eksosoomid? Eksosoomid on väikesed rakuvälised ehk ekstratsellulaarsed nanosuuruses vesiikulid, mis tekivad looduslikult ja võivad olla taimsed, loomsed, bakteriaalsed või saadud inimestelt. Kuidas eksosoomid tekivad? Rakud nõristavad neid kahel viisil –  kindlalt määratud ehk reguleerimata muutumatu eraldumise kaudu või reguleeritud raku aktivatsioonil mõne teise signaalmolekuli toimel. Rakkude sees asuvad suured multivesikulaarsed kehakesed. Multivesikulaarse kehakese membraan sopistub ehk pungub sissepoole, võimaldades suure vesiikuli (vesikulaarne keha) sisse voolata raku tsütoplasmas olevat rakuvedelikku. Seejärel  täitub multivesikulaarne keha paljude väikeste vesiikulitega, mis lasevad ennast suure multivesiikuli membraani küljest lahti ja liiguvad juba vabalt multivesiikulis. Mis on vesiikul? Vesiikul on väga väike nanosuuruses põieke, mis asub raku tsütoplasmas. Tsütoplasma on raku sisu, mis ümbritseb rakutuuma ja on kaitstud raku ümber oleva membraaniga. Vesiikulil endal on aga eraldi membraan, mis eraldab seda rakusisust. Membraan, mis kaitseb vesiikulit on ümbritsetud fosfolipiidse kaksikkihiga, mis koosneb vett omastavast ja vett mitteomastavast rasvhappeahelast. Selline vesiikuli ehk eksosoomi ümbris võimaldab erinevate molekulide liikumist nii sisse kui välja. Mis on mikropartiklid? Mikropartikliteks nimetatakse väikseid ekstratsellulaarseid rakuosasid, mida rakk võib nõristada väliskeskkonda. Põhilised nendest on eksosoomid ja mikrovesiikulid, millel on erinevad tekkerajad ja markerid. Mis on eksotsütoos ja endotsütoos?  Kõik rakud vabastavad rakuvälised vesiikulid (EV-d) oma normaalse füsioloogia osana ja samuti ka omandatud kõrvalekallete ajal. Vesiikuleid võib laias laastus jagada kahte kategooriasse: ektosoomid ja eksosoomid. Eksotsütoosiks nimetatakse transportvesiikulite (ektosoomide) abil raku sisekeskkonnast makromolekulaarsete (nt. valkude) komponentide omastamine ning nende ühinemine raku välismembraaniga kus toimub mittevajalike valkude eksotsüteerimine rakust välja.  Mikrovesiikulid tekivad rakumembraani väljasopistuse tagajärjel. Mikrovesiikulid tsirkuleerivad veres, osalevad normaalsetes füsioloogilistes ja patoloogilistes protsessides. Sõltuvalt eesmärgist võivad mikrovesiikulid sisaldada erinevaid signaalimolekule ja mRNAd. Mikrovesiikulid on suuremad kui eksosoomid. Eksotsütoosi teel toimub pidev plasmamembraani uuenemine. Endotsütoos on väliskeskkonnast transportvesiikulite abil makromolekulaarsete komponentide omastamine. Makromolekulid seonduvad rakumembraani või retseptoriga, pungudes sissepoole.     Selle tagajärjel moodustub raku plasmamembraanist vesiikul ehk endosoom, mis tagab transporditavate ainete jõudmise rakku. Eksosoomid on ekstratsellulaarse vesiikuli alatüüp, mis moodustub endosomaalsel (nö. sissesopistumisega) teel. Eksosoomid tekivad kui endosoomid punguvad raku välismembraanist sissepoole, küpsedes protsessi käigus multivesikulaarseteks kehadeks. Eksosoomid on vesiikulid, mis vabanevad rakuvälisesse keskkonda pärast multivesikulaarsete endosoomide sulandumist rakupinnaga. Eksosoomi struktuur on kaetud kahekihilise lipiidmembraaniga, mis on sama nagu rakumembraan. Eksosoomi vesiikuli sisemus sisaldab selliseid molekule nagu rakuspetsiifilised valgud, lipiidid, suhkruahelad ja geneetiliste (erinevad RNA/mRNA nukleiinhapete liigid) materjalide lasti. Eksosoomide bioaktiivsus on mõjutatud ka lipiidkomponentide ja lipolüütiliste ensüümidega. Need võivad toimida koos rakusignaalide edastamiseks, nii et kohalikku raku mikrokeskkonda muudetakse või säilitatakse. Läheduses asuvad või kaugemad rakud võivad neid omastada valikuliselt, programmeerides bioaktiivsetele ühenditele bakteri, mis võtab vastu DNA-d teiselt bakterirakult. Vesiikuli komponendid määravad kindlaks selle, millistest rakkudest eksosoomid vabanevad ja milliseid rakke need edaspidi mõjutama hakkavad. Rakkudega võrreldes on eksosoomid oma mõõtmetelt tuhat korda väiksemad, samuti on nad enamikust teistest ekstratsellulaarsetest vesiikulitest veelgi väiksemad. Eksosoom on sarnane rakuga kuid tal puudub tuum, mis muudab ta paljunemisvõimetuks. Eksosoom on tegelikult elutu. Milline on eksosoomide ülesanne? Toimides sõnumitoojatena, mängivad nad rakkudevahelises suhtluses ja transpordis otsustavat rolli. Rakuvälises keskkonnas ringelema läinud eksosoomid edastavad signaalmolekule ja geneetilist      materjali rakkude vahel, mõjutades seeläbi olulisi bioloogilisi tegevusi. Kui eksosoomid puutuvad kokku haigete, parandamist vajavate rakkudega, siis käivitavad nad loomuliku taastamisprotsessi. Naharakkudele spetsiifilisi signaale edastades võivad eksosoomid stimuleerida kollageeni tootmist, vähendada põletikku ja parandada naha üldist tekstuuri. Tundub, et ei ole nahamuret, mida eksosoomid leevendada ei saaks! Eksosoomid on naharakkudele mittetoksilised. Nad on tõhusalt naha ärritusi maandavad, sobivad väga hästi ka rosaatsea ning erinevate dermatiitide rahustamiseks.    Eksosoomid parandavad jõudsalt naha immuunsust, regenereerivad nahka, toimivad sügavalt niisutavalt. Eksosoomi kosmeetiline kasutusala on vananemisvastane ning nahaka taastav, tugevdab nahabarjääri, tagab kaitse UV- kiirte ja sinise (arvutiekraan) valguse eest. Eksosoomid pakuvad terviklikku lähenemisviisi naha noorendamiseks, sihtides mitut nahakihti ja edendades terviklikku taastumist. Erinevates uuringutes näitavad need regeneratiivses meditsiinis ja esteetikas suuri tulemusi, võivad potentsiaalselt parandada naha välimust, soodustada naha taastumist ja parandada erinevate meditsiiniliste ja kosmeetiliste protseduuride tulemusi. Toimides transpordi vahendajana, viiakse aineid rakku rakuväliselt, see tähendab, et eksosoom liigub rakkude vaheruumis ja pungub teisse rakku. Eksosoomid kannavad endas mitmesuguseid bioaktiivseid molekule, sealhulgas valke, vabasid rasvhappeid, metaboliite (ainevahetuse saadusi) ja mRNA-d (informatsiooni vahendaja). Eksosoomid toimetavad kasulike aktiivainete molekulide lasti otse naharakkudesse. Esteetiliste rakenduste jaoks tähendab see, et teadlased saavad laadida need ümbrised tuhandete biomimeetiliste teguritega, sealhulgas kasvufaktorite, peptiidide, liposoomide, aminohapete ja valkudega, mis on otseselt suunatud põletikule, samuti haavade paranemise angiogeneesile ning hüaluroonhappe stimuleerimisele. Mis on inimtekkeline eksosoom? Inimpäritolu eksosoome saadakse inimese tüvirakkudest. Tüvirakud on algrakud. Neid rakke võib saada erinevatest erinevate kehavedelikest ja organitest (luuüdi, rasvkude, veri, platsenta, rinnapiim, sperma, nabaväät jm.). Neid kasvatatakse ja eraldatakse laboris. Seejärel puhastatakse rakuvälisest prahist, mittevajalikest valkudest ja muudest komponentidest. Tüvirakk ise on elus rakk aga eksosoom ehk vesiikul on ilma tuumata ja ei ole elus, seetõttu ei ole veel avalikult teada äratõukamisreaktsioone ega muid komplikatsioone. Euroopa Liidus on inimpäritolu eksosoome keelatud kasutada esteetilises meditsiinis ja kosmeetikas. Eelkõige seetõttu, et need võivad sisaldada geneetilist materjali. Tuleb siiski ära märkida, et eksosoomi uuringud meditsiinilises kasutuses on veel lapsekingades aga töö teaduslaborites käib täie hooga. Eksosoomide kasutus on laialdane: Diagnostika – eksosoome kasutatakse kasvajarakkude avastamisel ja tehakse uurimistööd sellel suunal, kuidas saaks rakendada eksosoomi abil vasturavi. Eksosoomidel on suur potentsiaal mitteinvasiivsete diagnostikavahenditena. Eelkõige vedelate biopsiate puhul võimaldab eksosoomide analüüs veres varakult diagnoosida vähki ja muid haigusi. Eksosoomid sisaldavad haigusspetsiifilist RNA-d ja valke ning neid tuvastades võib olla võimalik haigusi avastada varem kui traditsiooniliste biopsiate abil. See muudab need paljulubavaks diagnostiliseks biomarkeriks ja terapeutiliseks vahendiks vähktõve ja muude patoloogiate raviks. Immuunravi –  eksosoomide kaudu saab saata signaalmolekule, vähendades allergilisi reaktsioone. Vähist kantud või muude haigustekitajatega nakatunud rakkudest pärinevaid eksosoome saab kasutada immunoteraapia kandjatena. Antigeenide kohaletoimetamisel saab vallandada tugeva immuunvastuse, mis suurendab patsiendi võimet haigustele vastu seista. Ravimid – eksosoomid on ravimite kohaletoimetamise süsteemidena näidanud suurt lubadust, nad on nanosuuruses ja seetõttu katsetatakse neid ravimite bioloogilise transporteritena. Retseptorite abiga võivad sellised ravimid jõuda ka spetsiaalselt sihtrakku, näiteks liiguvad nad kasvajakoldesse ja lastiks on vähirakku kasvu ja paljunemist pidurdavad ravimid. Hiirte peal tehtud katsed näitasid, et need kemoteraapiaga (vähivastane) laetud nanovesiikulid on võimelised liikuma kasvajakoesse ja vähendama kasvaja kasvu ilma kahjulike mõjudeta. Geeniteraapia – eksosoomi on võimalik asetada nuklotsiite DNA või RNA-ga, mida saab kasutada retsipientrakkude geneetika muutmiseks. Doonorrakud on rakud, mis kannavad geneetilise materjali horisontaalse

KAELAKORTSUD! Kahjuks on nii, et kui Sa ei hoolitse nooruses enda kaela eest, siis vanuse kasvades jääb üle ainult sallide ja kõrgete kaeluste kandmisega aja märke peita. Nägu võib olla nooruslik aga KAEL REEDAB VANUSE! Kaela olukorda saab parandada kirurgia abil näo ringlõikusega. Samuti esteetilise kosmeetikaga, milles kasutatakse kõiki imevõtteid, alustades aparaatsete teenustega, lõpetades täite-ja botox süstidega.  Aga mitte kõigile ei ole need meetodid kättesaadavad ja südamelähedased, seetõttu alusta kaela eest hoolitsemisega juba täna! Mille poolest erineb kaelanahk anatoomiliselt teiste kehapiirkondade omast? Kaelanahal praktiliselt puudub toestus, sest ta kinnitub lõualuudele ja lihtsalt ripub allapoole. See aga muudab kaela vägagi kaitsetuks vananemise eest ja muudab nähtavaks kortsud kaelal mida kahjuks ei anna peita paremategi meiginippidega. Kaelanahk on ehituselt väga õhuke ja õrn, oma olemuselt sarnaneb silmaümbrusele. Seetõttu tuleb teda kohelda hellemalt kui näonahka. Kui võrdluseks tuua näonahk, siis viimane kinnitub kindlalt näoluustiku peal ja toetub erinevatele näolihastele, see omakorda võimaldab näonahal kauem aega nooruslikum välja näha. Samuti on kaela külgedel pigmendiladestumist palju, seda just seetõttu, et kaelanahas on minimaalne arv melanotsüütrakke, sellest lähtuvalt on kaitse UV kiirguse eest nõrk. Päikesekiirgus tungib sügavale dermisesse ja tekitab kaelanaha lõtvuse, kortsujooned ja pigmendiladestuse. Kas kaelanahk võib olla rasune? Kaelanahas on väga vähe rasunäärmeid, seetõttu hüdrolipiidkiht ei ole piisav kaitse niiskuse aurustumise ja nahas säilitamise eest, kaitse väliskeskkonna mõjude vastu on kehvavõitu. Siiski on põhiliseks kuivuse ja kortsude põhjustajaks just kosmeetilise hoolduse puudus. Mis toetab kaelanahka? Kaelanahal puudub praktiliselt nahaalune sidekoeliste rasvarakkude kiht (subkuutis), samasugune ehitus on ka huultel ja silmalaugudel. Subkuutisel ehk rasvkoel, mis asub nahakihtide all, on oluline roll nähtaval naha kohevusel – võrdluseks kui inimene on priskem, siis paistab ta välja nö. kortsuvabam kui kõhn inimene. Tegelikku naha olukorda see siiski ei näita sest alles siis, kui priskem inimene kaotab kaalu, on näha tema naha tõeline olemus. Kui trastiline kaalukaotus toimub noores eas, siis naha elastsus võimaldab koel kokku tõmbuda aga vanemas eas inimesel seda privileegi ei ole. Suure tõenäosusega jääb väljaveninud nahk lotendama. Millised on kaelalihased? Kaela naha all asuva õhukese laia lihase (platüsma) funktsioon on tõmmata loomupäraselt suunurka alla ja tõsta kaelapiirkonna nahka. Kaela esiosas asuv lihas algab lõualuu juurest, ulatub rinna poole, ületades rangluu. Selle lihase liigse pinguloleku tõttu võib inimesel tekkida kurblikult tige näoilme, väljendudes suunurkade allapoole vajumisega ning tekitades ka nn. buldogi põse sarnast rippumist ja topeltlõuga. Naha vajumise tagajärjel tekib ka naha elastsuse kadu, mis väljendub juba kortsudena. Millised tooted sobivad kaelale? Arvestades seda, et kaelanahk on sama õhuke kui silmaümbruse nahk, siis ei ole hea kui igapäevaselt levitatakse kaelale väga raskeid näokreeme, mille mõju võib osutuda liialt karmiks ja ärritavaks õrnale nahale. Seetõttu tuleks eelistada kaelale spetsiaalselt sellele piirkonnale mõeldud tooteid või tooteid, millele on tootjapoolne või maaletooja viide, et toode sobib ka kaelale. Kaelanaha pesemiseks on soovitav kasutada puhastustooteid, mis oleksid kergelt levituvad ja niisutava mõjuga, samuti peaksid need olema nahale leebed. Samuti siis, kui näiteks akne põletikulised kolded on kaela külgedel. Ka keemilised koorijad on head, neid ei hõõruta mehhaaniliselt vaid hape teeb märkamatult oma tööd. Sellised koorijad võimaldavad surnud naharakkudel märkamatult irduda ja kaudselt stimuleerida naharakke uuenema. Kõik happed, mis on sobivad kuivale nahale, need on loodud ka kaelanahale. Eristada võiks piim- ja laktobioonhapet, mis niisutavad õhukest ja õrna nahka ning säilitavad niiskuse. Ensüümkoorijad on aktiivsed aga leebed, neid on nii graanulitega kui maskilaadseid. Sobivad ideaalselt ka tundlikumale nahale, koorides surnud raku vahelist massi lahti ja võimaldades toimeainete paremini imendumise. Loomulikult seerumid! Vanemas eas tuleks kindlasti lisada näohooldusrutiini seerumid, mis on nii niisutavad kui ka paljulubavad naha pinguldamise ja toitmise osas. Alati lisa seerumile kreem, mis kinnitaks seerumi toimetamise sügavamates nahakihtides. Külmemal ajal kasuta kreemi, mis on w/o ehk vesi-õlis faasil, milles on rasvhappeid või oklusiivseid (pealispinda kaitsvaid) omadused. Kuldne reegel on, et päevasel ajal tuleb kasutada SPF kreemi. Maskid, neid on väga erineva suunitlusega. Alati alusta naha niisutamisest, enne kui lähed tugevama koostise peale. Iga toode lubab niisutamist aga vaata toimeaineid, mis tõeliselt hästi niisutavad. Kui nahk on eeltöödeldud ja niisutatud, siis on see suuteline omastama tugevatoimelisi aktiivaineid paremini. Mida teha, et kaelanahk ei oleks kortsus? Selge on muidugi see, et nooreks ei jää meist keegi kuid parem väljanägemine on privileeg, mis sõltub väikeses osas geneetikast aga suures osas Sinu enda suhtumises naha eest hoolitsemisse. Kõige õigem on lõtvuse varajane ennetamine, kui aga on juba silmnähtavalt kortsus kael ja lõuaalune lõtvunud, siis on pikk tee minna, et saavutada nähtav toonuse paranemine. Kaasa õiged rühiharjutused, vähenda päevast pikaajalist istumist, mistõttu on kaelalihased pinges. Moodsal ajal on olemas ka näojooga, mis võimaldab tegeleda lihaspingete ja lõtvumisega. Igapäevane ilurutiin ei ole igav kui see saab harjumuseks! Kosmeetikatooted, mis aitavad ära hoida kaela kuivuse, mahendavad kortsujooni ning taastavad juba kahjustunud naha kaitsebarjääri: Allahindlus! Calming and Firming Gel – Rahustav ja pinguldav geel Sügavniisutav ja rahustav geel hüaluroonhappe ja kollageeniga. Patenteeritud kompleksiga SEPITONIC M3 sisaldab mineraalaineid, mis parandavad raku hingamist. D-pantenool on nahka regenereeriva ja põletikuvastase toimega. Geel aitab kaasa taastumis- ja paranemisprotsessidele,… 24.65€ – 38.25€ sis. KM Allahindlus! HydroGel Collagen Lady – Kollageeni hüdrogeel Lady 24 tundi järjestikust niisutust ja 28 päeva pärast on nahareljeef juba oluliselt elastsem! 3 in 1 toode – mitmeotstarbeline toode, mida võib kasutada seerumi, kreemi või vananemisvastase ja rahustava maskina.… 38.00€ Algne hind oli: 38.00€.30.40€Current price is: 30.40€. sis. KM Hyaluronic Serum – Hüaluroonhappe seerum Kohese toimega kontsentreeritud seerum 4 tüüpi madala molekulmassiga hüaluroonhappega. Pakub kauakestvat niisutust, pinguldab nahka, minimeerib kortsukesi, täiustab naha volüümi ja vormib näoovaali. Selline mitmes molaarsuses esinev hüaluroonhappe seerum annab just… 25.00€ – 50.00€ sis. KM Sun Care Cream With SPF 50 – Päikesekaitse kreem SPF 50 Väga tõhus päikesekaitsekreem uuendusliku valemiga ja laia spektriga UVA/UVB filtritega, SPF 50 Kaitseb rakkude DNA-d UV-kahjustuste eest, hoides ära fotovananemise ja pigmendilaigud. Tootele on lisatud aktiivsete toimeainete kompleks, mis niisutab… 35.00€ sis. KM BioPlasma Nutri Cream – BioPlasma toitev kreem Kliinilised katsed läbinud ja kiiduovatsioone saanud kreem kuivale ja lipiididevaesele vananevale nahale. See toode annab nahale toitaineid ja loob kohese mugavuse. CERAMIDE 3 moodustab tõhusa tõkke niiskuse kadumise vastu, koos… 38.00€ – 58.00€ sis. KM Calming Cream – Rahustav kreem Tundlikule nahale, mis kaldub kiirelt reageerima ja punetama.

AKNE RASKUSASTE Acne vulgaris on krooniline põletikuline haigus, mida eristatakse põhjuste, vallandajate ning raskusastmete järgi. Võib olla põletikuline ja mittepõletikuline. Iga meie kehakarv on paaris rasunäärmega, mis toodab nahapinnale kaitsvaid ja niisutavaid rasvhappeid, mis osalevad ka naha pH määramises. Akne puhul on rasunäärmed laienenud ja rasuproduktsioon suurenenud.  Aktiivsed rasunäärmed asuvad näol, rinnakul ja seljal. Akne tekib kui rasu ei jõua tõusta naha pinnale sest karvafolliikuli ava on kleepunud kokku rasu ja keratinotsüütrakkudega. Selline tihke segu võimaldab bakteritel kasvada ja tekitada põletikulisi elemnte, ummistunud karvafoliikulisein (nahapoor) rebeneb ja bakterid levivad ümbritsevatesse kudedesse. Loe akneelementide täpsemat definitsiooni meie blogist “Mis on akne?” Mida tähendab akne raskusaste? Akne raskusaste oleneb sellest, millised lööbed nahal on ja kui palju neid korraga esineb. Lihtsam selekteerimine on, et kerge akne korral esineb nahal kuni 30 lööbeeelmenti, mõõduka akne korral 30-125 ja raske akne korral üle 125 põletikulise kolde. Kui nahal esinevad ainult komedoonid, siis see kuulub samuti kerge akne klassifikatsiooni. Raskusaste sõltub ka sellest, millised on akneelemendid. Kuidas aknet eristatakse? Akne saab alati alguse ummistunud komedoonidest aga aknet eristatakse ka põhjuste järgi: seen-, hormonaalne-, mehhaaniline-, bakteriaalne-, komedoonne-, ravimite-, kosmeetiline akne. Need on faktorid, mis võivad provotseerida akne teket ja kulgu. Kahjustuste tüüpide järgi on akne nimetused: komedoonne-, papulaarne-, pustulaarne-, sõlmeline- ja tsüstiline akne. Millised on akne tüübid ja põhjused? Aknet soodustavad nii sisesed kui välised faktorid. Väliste faktorite kontrollimisega saame me tahtejõuga hakkama aga sisemisi faktoreid saame mõjutada ravimite ja/või kosmeetikatoodetega (kergema akne puhul). Hormonaalne akne Homonaalset aknet mõjutavad hormoonide muutused. Hormonaalne akne on seotud meessuguhormoonidega, mida leidub mõlemal sugupoolel. Neid toodavad munasarjad, munandid ning neerupealsed. Hormonaalne akne ei ole igakord seotud androgeenide (meesuguhormoonid) ületootmisega. Androgeenide ülesanne on muuta nahka paksemaks ja stimuleerida rasueritust. Ametlikult ja meditsiiniliselt ei kasutata tegelikult terminit hormonaalne akne. On üks kindel haigus – polütsüstiliste munasarjade sündroom (PCOS), mille puhul on see nimetus asjakohane. Hormonaalseks aknevormiks saab seda liigitada noorukieas hormonaalse kõikumise tõttu, samuti täiskasvanueas (eriti naistel) näo alaosas tekkivate põletikuliste vistrikute järgi. Kui noorukiiga on läbi aga akne püsib, kui põletik tekib menstruaaltsükliga seoses, siis kindlamaks määratluseks saab dermatoloog teha vereanalüüsi ja selgitada selle käigus, kas hormoonid on tasakaalus. Teada on, et veres vabalt liikuvad androgeenid ja testosteroon üldjuhul ei ole aktiivsed sest valgukandjad püüavad nad kinni ja suunavad naharakkudesse, kus need siis muunduvad dihüdrotestosterooniks. Selline hormoon parandab juuksefolliikuli kasvu ja  ja mõjutab rasunäärmes rasu tootmist. Kui siiski testosterooni hulk veres on kõrge, siis võivad tekkida alopeetsia (koldeline kiilaspäisus), liigne karvakasv ja polütsüstilised munasarjad. Sellistel juhtudel võivad aidata antiandrogeensed ravimid (nagu spironolaktooni tabletid) toimida androgeeniretseptorite blokeerimisega, et vähendada testosterooni mõju kehale. Kuidas mõjutab menstruaaltsükkel aknet? Ovulatsiooni (14 päeva peale menstruaaltsükli algust) ajal on östrogeenide tase kõrge ja nahk näeb välja maksimaalselt puhas ja värske. Östrogeen on naissuguhormoon, mida toodavad mõlemad sugupooled (leidub munasarjades ja munandites). Naiste arengus on sel oluline roll (rindade kasv, libiido, naha niiskus, aju ja seedesüsteemi toimimine, luustiku tugevus). Sellele järgneb faas, milles toodab keha rohkem naissuguhormooni – progesterooni (sünteesitakse munasarjades, reguleerib menstruatsiooni tsüklit, võimaldab lootearengut). Sellel ajal väheneb östrogeeni tase, mis võibki kaasa tuua rasunäärmete aktiveerumise, nahk muutub õliselt läikivaks ja tekivad akne kolded. Ovulatsiooni tsükli keskel üritab östrogeen taas rasu kontrolli alla saada. Arvatakse, et progesterooni taseme tõus võib provotseerida aknet. Miks tekib akne raseduse ajal?  Progesterooni tõus raseduse esimestel kuudel võib mõningatel naistel aknet tekitada või süvendada. Siin võib olla ka veel põhjusi. Näiteks ka see asjaolu, et eelnevalt kasutatud rasedusvastased antibeebipillid hoidsid seni hormoone kontrolli all ja kui soovitakse rasestuda, tuleb nendest loobuda. Enamikke akne vastaseid ravimeid ei saa raseduse ajal kasutada ja see võib põletikele taas käivitavalt mõjuda. Miks tekib akne menopausi ajal? Kui naine jõuab menopausi, siis organismi östrogeenivarud vähenevad ja androgeenid võivad domineerida. Raviks on hormoonasendusravi, mis tõstab östrogeeni taset, vähendades sel moel akneilminguid, tujukõikumisi ja kuumahoogusid. Menopausi aknet ei tohi segi ajada rosaatseaga. Seenakne Pityrosporum (Malassezia) follikuliiti kutsutakse kõnekeeles seenakneks. Tegelikult eristuvad seene- ja akneelemendid teineteisest. Seeneinfektsioon on piinav ja üsna sügelev nahapõletik, mis tekib kui pärmseen koguneb juuksefolliikulisse ja põhjustab põletiku. Pityrosporum follikuliit võib olla nakkav näiteks ühise zileti või pardli kasutamisega, väga harva nahakontakti kaudu. Malassezia seen on üks mitmest seenetüübist, mis elutseb naha loomuliku mikroorganismi (floora) koostises. Probleem algab siis kui immunsüsteem nõrgeneb ja tekib seene vohamine juuksefolliikulisse, soodustajaks antibiootikumid-,  kortikosteroidid-, haigused-, niiske kliima-, oklusiivsed kreemid-,  higistamine- ja liigne rasu, millest seen toitub ja saab sobivad tingimused kasvamiseks. Seeneinfektsiooni puhul on vistrikud ühetaolised 1-2 mm läbimõõduga paapulid ja pustulid, mis võivad asetseda juuste piiril, näol, rinnal ja seljal. Erinevalt aknest ei esine komedoone. Tihti avastatakse seenakne siis, kui akneravimid ei avalda toimet. Siis hakatakse kasutama seeneravimeid ja šampoone, mis annavad tulemusi. Kahjuks on sellel seenevormil kalduvus kordumiseks, seetõttu tehakse ka profülaktilisel eesmärgil ravi jätkamist 1-2 korda nädalas, et hoida taasägenemist. Samuti soovitatakse rasusema naha puhul hoida poore puhtad salitsüülhappega kuna see hape suudab  efektiivselt rasu vedeldada. Taimse preparaadina on levinud teepuuõli. Seenakne ja ka teiste aknevormidega on soovitav tarbida pro-ja prebiootikume, mis aitavad soolestiku mikrofloorat korrastada ja samuti sobivad sellise toimega paiksed tooted naha hooldamiseks. Šampoonidest on efektiivne Nizoral, mille toimeaine on ketokonazol. Pyoderma faciale Nimetatakse ka rosacea fulminans. Tekib küllaltki ootamatult ja tavaliselt noortel (15 – 30 aastates) naistel. Meenutab rosaatseat või aknet. Erinevalt aknest tekib see näo lööve järsult ja esineb ainult naissool. Ei teki ummistunud pooridest või ülemäärasest rasust. Tavaliselt haarab ainult näopiirkonna, ei ole pikema ajakuluga kui aasta.  Kui võrrelda seda rosaatseaga, siis ka siin on erisus sest see esineb ainult noortel naistel ja ei ole seotud rosaatsea sarnase õhetava punetusega, samuti ei kaasa see silmi. Võib tekkida raseduse ajal, mis on väga ebasobiv juhtum sest ravi on sel juhul raskendatud. Üldine suund on siiski, et näo püodermat peetakse rosaatsea ägenenud vormiks. Lööve koosneb algselt punastest naastudest (laigud), millele lisanduvad paapulid, pustulid ja tsüstid, mis hõlmavad lõua, põskede ja otsaesise piirkonna. See on väga raske nahahaigus aga olemasolevates bakterites ei ole nakatuvaid organisme ja puuduvad sisemised sümptomid. Mõned tegurid, näiteks stress, kuumad toidud ja joogid, kemikaalid ja päikesevalgusega kokkupuude halvendab seda. Arme tekitav. Retseptiravimid. Akne fulminans Äkilise ja ägeda kulgemisega raske akne. Akne fulminansi on seostatud androgeenide, autoimmuunse komplekshaiguse ja geneetilise eelsoodumusega.

MIS ON AKNE? Akne on nahaseisund, mis areneb organismi füsioloogiliste tasakaaluhäirete tõttu ning mõjutab naha pooride, juuksefolliikulite, laialdase levikuga patogeenide ja nahanäärmete normaalset funktsioneerimist. Akne haigus võib esineda igas vanuses, olenemata soost või rassist. Rohkem on sellest mõjutatud siiski teismelised ja nooremad täiskasvanud inimesed. See protsess areneb kogu kehas, kõige enam näol aga võib kaasata selja, õlad ja rindkere. Sügaval dermaalses koes olevad rasunäärmed on ühendatud juuksefolliikulidega, piltlikult öeldes – karv ulatub sügavale verinahka ja karva küljes ripub rasunääre. Normaalse naha toimimise korral eraldub rasunäärmete toodetud rasu naha pinnale pooride kaudu. Nahapoor ongi olemuselt juukse folliikul. Millest saab akne levik alguse? Akne on nahahaigus, mis areneb välja mitmel põhjusel. Akne võib tekkida siis, kui juuksefolliikulid ummistuvad naha sekreetidega, milleks on surnud naharakud ja rasu mis on nakatunud bakterite või seentega. Naha pooride ummistamine ja lisandunud infektsioonid põhjustavad kahjustusi nagu komedoonid, mida määratletakse – mustpeadeks ja valgepeadeks. Samuti vistrikud, mida määratletakse paapuliteks ja pustuliteks. Pooride ummistumine võimaldab nahal olevatel bakteritel kasvada. Nahal on palju erinevaid baktereid (Cutebacterium acnes ehk propionibacterium acnes, Staphylococcus epidermiit ja Streptocossus). Need mikroorganismid kuuluvad normaalsesse mikrofloorasse ja omavad võimet tekitada mittespetsiifilisi infektsioone (põletikke), eelkõige vähenenud vastupanuvõimsusega peremeesorganismis. Sellised bakterid põhjustavad võimaluse korral nakkusi (edasilevikut organismi siseselt), tekitades vabasid rasvhappeid, vabastavad ensüüme ja sekreete (jäätmeid, mis soodustavad sobivate tingimuste kokkulangemisel nahas põletikku). Mis on keratinotsüüt? Keratinotsüüdid on spetsiaalsed rakud, asuvad epidermise (ülemine nahakiht, milles ei ole veresooni) alumises osas ehk basaalkihis. Need rakud vooderdavad ja toetavad juuksefolliikuleid. Keratinotsüütrakud liiguvad oma elutsüklis pidevalt ülespoole, luues epidermisele kaitsva barjääri kuni surevad loomuliku naha ainevahetusprotsessi käigus ja asenduvad uute rakkudega. Keratinotsüütrakud toodavad keratiini (juuksed, küüned, nahk). Mis on hüperkeratinisatsioon ja kuidas mõjutavad keratinotsüüdid akneprobleemi? Akne korral on rasuerituse ainevahetus aeglane, see tähendab, et rasu ei liigu karvafolliikuli suudme suunal kiiresti üles, et normaalselt poorist väljuda. Rasu, karvad ja keratinotsüüdid segunevad üksteisega ja jäävad poorides omavahel kinni, takistades seega keratinotsüütide liikuvust ja pärssides sellega rasu nahapinnale jõudmist. Selline olukord võimaldab bakteritele ideaalse kasvulava, millest toituda ja edasi nakatuda. Hüperkeratinisatsioon tekib siis, kui juuksefolliikulite surnud rakud ei eemaldu loomulikult ja ummistavad poori ümbruse, moodustades sinna rakkude tiheda kogumiku. Kõik aknevormid saavad alguse ummistunud pooridest. Mis on vistrik? Akne on seisund ja vistrik on selle haiguse avaldumise vorm. Samuti kuuluvad akne sümptomite hulka tsüstid, sõlmed, komedoonid (valgepea, mustpea). Naha ummistunud poorid rebenevad suure koormuse tõttu ja sellest rebendist moodustub vistrik. Selline rebend võimaldab rasunäärmes paiknevate bakterite sisenemise pooridesse. Bakterite vabanemine põhjustab nakkusliku (leviva) põletikulise seisundi, milleks on naha pinnal nähtav mäda ja rasusegu. Vistrikuid on kahte tüüpi, paapulid ja pustulid. Paapulid on värvuselt roosakas – punased,väiksemad ning neid on palju lihtsam ravida. Pustulid, milles on nakkuse tõttu mäda, võivad olla erinevas suuruses ja raskussastmes. Pustulid, mis kujunevad suureks ja tursuvad, neid on raske ravida ja reeglina vajavad nad juba retseptiravimeid. Kliinikutes tehtav laserravi eelmaldab nahalt nakkusi põhjustavate bakterite kolooniad. Mis on sõlm? Sõlm on nahaalune kõva muhk, mis võib olla algselt täiesti nahaga ühte tooni. Kui sõlme ümbritsev põletikuline foon süveneb, siis muutub see punaseks. Sõlmel puudub kõrgenev tipp (pea) nagu on vistrikel. Katsudes võib tunduda soe ja valulik. Sõlm areneb ummistunud pooride rebenemisest ja nakkuse levikust. Sõlmed võivad püsida naha all mitmeid nädalaid ja isegi mitu kuud. Sisu muutub ajapikku tihkemaks ja kõvemaks, kuni areneb tsüstiks. Sõlmedega seisundit kutsutakse sõlmeliseks ehk nodulaarseks akneks. Nodulaarne akne võib jätta nahale sügavaid arme, kui põletikku ei ravita õigeaegselt ja õigesti. Mis on tsüst? Tsüstid näevad välja nagu nahaalused suured paisud, mille värvus on punane, vahel ka lillakas. Tsüstid asuvad samuti väga sügaval naha all nagu sõlmed kuid kuna nende sisu täitub mädaga, siis on nad palju pehmemad. Organismi immuunsüsteem käivitab vastureaktsiooni, mis väljutab mäda. Tsüst on jällegi tagajärg algselt ummistunud pooride rebenemise ja nakkuse levimisele. Tsüstilisest aknest võivad jääda sügavad aknearmid. Mis on akne armid? Akne võib armistuda mitmel erineval viisil. Kõige kergem arm on jääklaik, mis on põletiku järgne erüteem. See võib olla erinevat tooni – roosa-, punane-, lilla kui ka pigmenteerunud UV – kiirte tagajärjel pruuniks. Nahal olev aknest tekkinud erüteem on tegelikult veresoonte laienemine. Selline arm paraneb aja jooksul ise, umbes aasta jooksul. Igasugune nahatasapinnaga identne pindmine arm kaob kiiremini, kui teostada kosmeetilisi hooldusi (keemiline koorimine, mikrodermabrasioon, microneedling, laserlihvimine). Need hooldused ühtlustavad ka nahatooni. Atroofilised armid on nahapinnast madalamad ja kraatri taolised. Neid tuleks hakata ravima koheselt peale põletikulise akne möödumist.  Kõige efektiivsem ravi toimib tegelikult umbes 2 nädala pärast kui arm on värske. Meetoditeks on kollageeniteraapia ehk microneedling, sügavamale toimivad happehooldused. Selline armkude on tekstuurilt lõtvunud ja seetõttu teostatakse ka hoolduseid (RF, valguspõhised seadmed, ultraheli jm.), mis toodavad kudedes juhitud soojust. Kuumus tõmbab sidekoelise kollageeni kokku ja stimuleerib ka uusi kollageenikiude, mõjudes arme tasandavalt ja pisendavalt. Ilukliinikutes teostatakse ka armiraviks sügavamaid keemilisi koorimisi, mis võivad ulatuda pärisnahka (sügavam trikloroäädikhape, fenoolkoorijad). Sellised raviprogrammid võivad olla väga valulikud ja nõuavad rehabilisatsiooniaega. Kui eelpool mainitud protseduurid ei avalda nähtavat mõju, näiteks hakatakse armihooldust liiga hilja teostama ja armi ääris ei ole enam elastne, siis on abiks nahapõhja süstitavad täiteained (kollageen, hüaluroonhape) aga need ei ole kahjuks püsiva toimega. Arme on võimalik ka välja lõigata. Armiravi võib kesta 6-18 kuud. Keloidamid on hüpertroofilised, nahapinnast kõrgemad. Sellised armid on tekkinud juba olemasoleva armi või vigastuse peale, koes on liiga palju kollageeni ja selliseks armiks on soodumus. Keloidid on  tihedakoelised, algselt on need erinevat värvi – roosad, punakaslillad või pruunikad aga ajapikku muutuvad heledamaks. Algselt kasutatakse apteegis müüdavaid silikoongeele, mis vähendavad ka sügelust. Raviks on kortikosoidid, mis on nii paiksed kui süstimeetodil. Selliseid arme tuleb lihvida dermabrasiooni meetodil, töödelda laseriga ja IPL valguspõhiselt, külmutada lämmastikuga jm. Kui eelnimetatud variandid ei aita, siis on võimalik kirurgiline sekkumine. Kahjuks on keloididele kombeks taas puhkeda, vahel alles 5 aasta järgselt peale ravi.  Kui on keloididele soodumus, siis tasuks ettevaatlikult suhtuda igasugustesse augustamise protseduuridesse, kõrvaaukude tegemisse ja tatoveerimisse. Akne võib olla tingitud nii sisemistest kui välimistest teguritest! Geneetika on päritud esivanematelt. See on oluline faktor nahatüübi kujunemisel, kui palju on rasunäärmeid, rasu olemus ja kui aktiivne on rasu tootmine. Pidev magamatus ja stress suurendavad kortisooli taset ja rasu tootmist. Teatud ravimeid võib pidada aknet soodustavateks (kortikosteroidid, liitium, fenütoiin, isoniasiid jm.) Endokriinsed

Päikesekaitsekreem Mis võiks veel parem olla kui ilus päikeseline ilm ja õnnelik olemine ning piisav D – vitamiin! Sellegipoolest – nautigem päikest mõistlikult ja mõõdukalt! Kohe kui päike hakkab kõrgemalt käima, tekib arutelu päikesekaitse kreemide osas. Kas neid on vaja üldse kasutada või millist kasutada? Enamvähem kõik on teadlikud SPF filtrite kasutegurist. Rohkem on siiski tõstatatud küsimus, et kas valida keemiline või füüsiline SPF kaitsefaktor. Mõtleme koos… Päikesekaitsekreemide koostisosad Päikesekreemides kasutatakse kahte tüüpi koostisosasid, mida nimetatakse mineraalseteks ehk füüsilisteks ja sünteetilisteks ehk keemilisteks. Reklaamides kasutatakse tihti mineraalse toote kiitmiseks väljendit orgaaniline, kuigi päikesekaitsetoodete sisalduse koostisosad on tegelikult kõik anorgaanilised kemikaalid, ehk siis mineraalid, mis on saadud mitte – elusloodusest vaid kivimitest. Ka vesi ja õhk on anorgaaniline keemia. Orgaaniline keemia kasutab toodetes alati süsinikuaatomeid (nt. vesinik, hapnik jne., mida esineb nö. eluslooduses). Tasub teada, et kõik kosmeetikas kasutatavad toimeained on tegelikult ju keemia, sealhulgas ka vesi, mida me igapäevaselt tarbime. Meie inimestena oleme ka justkui keemia tundidest tuttav Mendelejevi tabel! Mineraalne ehk füüsiline päikesekaitse Neis kasutatakse toimeainetena looduses esinevat tsinkoksiidi või titaandioksiidi. Inimesi kütkestab selle valiku tegemisel eelkõige see, et need toimeained ei imendu naha sisse ja on mõeldud funktsioneerima nii, et nad peegeldavad naha pinnalt UV kiirguse tagasi. Positiivne on asjaolu, et need päikesekaitsetooted ei ole üldjuhul tundlikule nahale ebasobivad, samuti ei reosta nad ümbritsevat loodust ja on keskkonnasõbralikud. Kui ei kasutata nanoosakesi, siis on füüsilised SPF kreemid sobilikud ka õrnas lapseeas. Nanoosakesi hakati osadesse toodetesse panema just seetõttu, et vähendada nahale jäävat valget kihti aga paremaks peetakse suuri mineraalseid osakesi, et nad ei läbiks kontrollimatult naha kihte. Selliste füüsikaliste päikesekaitsetoodete miinuseks on veidi aega nahal püsiv valkjas kiht, mis tegelikult suhteliselt ruttu hajub. Peab ära mainima, et on kahetine arvamus, et võrreldes sünteetilise tootega, püsivad nad ehk veidi vähem stabiilsed ja seetõttu tuleb kindlasti rannas olles nahka rohkem kreemitada. Samas on teada ka vastupidiseid väiteid. Sünteetiline ehk keemiline päikesekaitse Keemilise filtri toimeained on inimesele hirmutavad eelkõige seetõttu, et nad on enamus valmistatud naftasaaduste baasil, millel on häid ja vähem häid külgi. Selliseid koostisosasid on lausa 30 – ne kanti, loomulikult ei kasutata neid korraga ühes tootes. Kõige levinumad nendest on oksübensoon, oktinoksaat, oktisalaat ja avobensoon. Sünteetilised ultraviolettkiirguse blokaatorid hajutavad ja tõrjuvad kõrvale päikesest tekkinud kahjulikku kiirgust, muutes UV – kiirguse soojuseks ja seetõttu ka vähemaktiivseks. Sel moel võib keemiline päikesekaitse tekitada mingil määral naha ülekuumenemist, mistõttu ei puudu võimalus, et toode koormab omajagu organismi kui ollakse päikese käes ilma mõõdutundeta. Kreemi keemiline koostis imbub mingil määral ka naha ülemistesse kihtidesse, mis ei ole aga teadlaste ja nahaarstide sõnul tegelikult tervisele ohtlik. Mis eesmärgil võiks kasutada enda nahal naftasaadusi? Kindlasti päikesekaitsetootes, kui on vaja väga tugevat kaitset sest siin võib kindlatele allikatele tuginedes väita, et UV- kiirguse kahjustused on kordades hullemad kui naftast saadud sünteetilised filtrid. Näiteks kuivema fooniga nahahaiguste (atoopiline dermatiit, psoriaas) puhul on just mineraalõlid (paraffinium liquidum) ehk naftasaadus, oluliseks abiliseks naha niiskuse lukustamisel, samuti kasutatakse neid baasainena kortikosoidide mähistes. Alati võib otsida ka alternatiive aga meditsiinis on naftast saadud kosmeetilised toimeained täiesti tunnustatud teatud ravi ja nahakaitse otstarbel. Positiivne asjaolu on, et keemilise koostisega kaitsekreeme on kergem nahale kanda sest nad on kergelt imenduvad ja tekstuurilt rohkem losjoonilaadsed. Püsivad  suhteliselt fotostabiilsed. Kaitse seisukohalt on nad ka paremad ennetamaks pigmendilaikusid. Negatiivses võtmes võib ära märkida, et sellise suunitlusega tooted ei pruugi sobida väga õrnale nahale, mis on õhuke või kiirelt reageeriv. Kahjuks on sellised tooted ka keskkonnale mittesõbralikud ja võivad vette sattudes kahjustada ohus olevaid koralle. Millist päikesekaitsekreemi eelistada? Kui inimesel on kalduvus pigmendihäiretele või on juba tekkinud liigsest päikese tagajärjel naha lõtvus ja õhenemine, siis tugevaim kaitse on toode, kus on koos nii füüsiline kui keemiline blokaator ja loomulikult ka tugevaim päikesekaitse filter. Kui Sa siiski veel kahtled, et kas ikka kasutada kaitsekreeme, siis usalda teavet, et Euroopas ja paljudes teistes riikides on tunnistatud stabiilsete ja ohutute keemiliste filtrite hulka näiteks Tinosorb S (bisetüülheksüroksüfenoolmetoksüfenüültriasiin).  Uus tulija, mis on tunnistatud samuti täiesti ohutuks, on mineraalne filter nimega Alpalight  (hüdroksüapatiit), mida leidub ka inimorganismis ja kalaluudes). Uuringud on tõestanud ka selle koostisaine fotostabiilsuse (peab hästi vastu UV- kiirgusele). Päikesekaitsekreemi heaks kaitsefiltriks peetakse vähemalt SPF- 30 ja tugevaks blokaatoriks SPF- 50 UVA – kiired ulatuvad sügavale dermisesesse, olles ühtlasi suurim enneaegse naha vananemise põhjustaja. Neid ei määratle kreemi peal olev tähistus – SPF,  vaid sõnastus – laia toime spektriga kaitsekreem või selgelt UVA – märgistus. UVB – kiired ulatuvad epidermisesse, tekitades nahale põletuskahjustusi. Nende märgistus tootel on UVB või lihtsalt SPF kaitse. UVC – kiired ei jõua õnneks maapinnale. Kaitsekreemi kasutamise pärast ei jää kellelgi ilus jume tulemata, lihtsalt tumedam toon tekib nahal aeglasemalt aga siiski ühtlaselt ja võimalikud nahakahjustused minimeeritakse! Hästi heleda nahatooniga inimestel on siiski vaja olla kannatlikum sest ilma kaitseta nad põlevad ruttu punaseks ja kaitsega tuleb arvestada, et nende melaniin on erinev tumedama nahatüübiga inimestest. Seetõttu võtab ilusa jume saavutamine neil märgatavalt rohkem aega. Kas võiks päikest võtta ilma nahka kaitsmata? EI – EI JA VEELKORD EI! Sa riskid saada päikesepõletuse, kiire vananemise, pigmendilaigud ja hullemal juhul lausa nahavähi. Oluline on teada, et päikesevõtmise seisukohalt mineraalsete või sünteetiliste päikesekaitsekreemide koostises pole midagi paremat ega halvemat, need mõlemad kaitsevad nahka päikesekahjustuste eest. Usalda nahaarste, kes kõik rõhutavad päikesekaitse tähtsust. Pigem karta kui hiljem kahetseda!  Mida tähendab SPF? Väga lihtne on meeles pidada reeglit – 1 SPF vastab 20 – minutisele kaitsele! Sinna liida veel see aeg, mis on Sinu loomulik nahakaitse, heleda nahatüübi puhul ca 10 -15 min.-t, ilma et päike veel liiga teeks. Kreemita nahka juba kodust välja minnes, soovitavalt umbes 20 – 30 minutit enne. Suvisel ajal annab ilmajaam teada ka UV indeksist (UVI). Mida kõrgem see number on, seda kiiremini saavutab nahk põletusastme, näiteks indeks nr 6 tekitab nahapõletiku juba umbes 25 – e minuti pärast, kui Sa ennast ei kaitse.  Miks peab päikesekaitsekreemi päeva jooksul korduvalt nahale panema? Tekib ehk õigustatult küsimus, et kui kreemi sees on kaitsefilter, mis annab nahale kaitse lausa tundideks, siis milleks peab kreemikihti pidevalt uuendama? Selge on see, et filtrid on hea kaitsva efektiga. Kahjuks ei saa loota, et kaitsefilter suudab nahka kaitsta lausa 100 % Teada on

Mida tähendab pindkuiv ehk dehüdreeritud nahk? Dehüdreeritud nahk tähendab niiskusvaegust ehk naha pindmist kuivust. Mis tahes nahatüübil, olgu see kuiv, rasune või kombineeritud, võib tekkida dehüdratsiooniprobleem. Pindkuiva nahka seostatakse läike ja mugavuse puudumisega ning intensiivse, pidevalt tuntava nahapingega. Intensiivse naha pinnakuivuse tagajärjel tekivad epidermises nähtavad sarvestumishäired ehk siis lihtsamalt öeldes, nahk hakkab ketendama. Millised on dehüdreeritud naha tunnused? Nahk on ärritunud, eriti pärast pesemist. See on ebatavaline, kuid siiski ajutine seisund, mis ei pruugi olla seotud “kuiva” nahatüübiga, see tähendab, et ka rasuse naha puhul võib esineda pindmist kuivust. Vahel on selgelt nähtav nahakihtide eraldumine üksteisest,  teinekord on katsudes nahal tunda karedust. Veepuudus tekitab  näonahale ja/või kehaosadele ebamugavustunde, eriti pärast duši all käimist. Peale nahapesu hakkab veest tulenev niiskus nahalt aurustama ja selle tagajärjel on selline tunne, et nahk tõmbub justkui kokku ning jääb numbri võrra kitsamaks. Kuigi sümptomid on väga sarnased, ei tohiks dehüdreeritud nahka segamini ajada lipiididevaese kuiva nahaga. Kuival nahal on rasunäärmete töö aeglustunud aga pinnakuivuse puhul on kannatada saanud nahapealne sarvkiht. Need on kaks täiesti erinevat nahaseisundit.                              Mis on dehüdreeritud naha põhjused? Nahk koosneb kolmest põhikihist: epidermis on kõige välimine kiht; pärisnahk või keskmine kiht; hüpodermis – sügavaim kiht. Seisundit, mille puhul vesi liigub pärisnahast läbi epidermise ja aurustub naha pinnalt, on dermatoloogias tuntud kui transepidermaalne veekadu (TEWL). See protsess on üks olulisemaid parameetreid naha epidermise läbilaskvuse barjäärifunktsiooni hindamisel. Madal transepidermaalne kadu on tavaliselt naha puutumatu kaitsefunktsiooni iseloomulik tunnus ja vastupidi – kõrge TEWL  korral muutub nahk kuivaks, sügeleb ja sageli ärritub. See probleem esineb tavaliselt inimestel, kellel on atoopiline dermatiit (ekseem), kontaktdermatiit, psoriaas ja muud sarnased seisundid. Need seisundid nõrgendavad naha barjääri ja häirivad selle loomulikku funktsiooni, võimaldades niiskusel nahalt atmosfääri aurustuda. TEWL -i võivad põhjustada ka vigastused, kuivad ilmastikutingimused ja nahka kuivatavad paikselt manustatavad tooted.             Hea uudis on see, et transepidermaalset eraldumist saab kontrollida ja ennetada õige     nahahooldusrežiimiga. Paikselt manustatavate niisutavate koostisosade õige kombinatsioon võib aidata     taastada kahjustatud või nõrgenenud nahabarjääri ja vähendada seeläbi transepidermaalset veekadu.      Mõned kõige tõhusamad  barjääri taastavad koostisosad on polüsahhariidide jaotusse kuuluvad hüaluroonhape, pentavetin ja heparaansulfaat. Samuti aitavad veekadu ära hoida glütseriin, biosahharide gum 1, keramiid, kollageen, ka mõned eeterlikud õlid jm.  Kuidas teha vahet kuival ja pindkuival nahal?  Dehüdreeritud nahk on enamikul juhtudel ajutine seisund, mida saab ravida sobivate toodetega. See on muutus epidermise pinnakihis, millel puudub vesi. Niisutuse puudumine häirib naha barjäärifunktsiooni ja põhjustab ebamugavustunnet. Normaalse naha puhul pindmise kihi rakud liimuvad üksteise külge kinni tseramiidide abil. Tseramiidid on tegelikult tuntud kui rakkude vaheline tsementjas aine, millel on rakke kokku liitev mõju. Tseramiidid hoiavad ära veekao nahast, tagavad rakkude omavahelise kommunikatsiooni ja kaitsebarjääri.  Teisest küljest on kuiv või väga kuiv nahk püsiv seisund, mida iseloomustab naha barjääri ebanormaalsusest põhjustatud pingulustunne kogu näol ja kehal. Naha kuivus sõltub geneetilisest rasunäärmete kogusest ja nende aktiivsusest, mida mõjutab ajapikku suuresti vananemine. Sinu nahatüüp määratakse sünnihetkel.Peamist nahatüüpi on neli: normaalne, kuiv, rasune ja kombineeritud nahk. Mis tahes nahatüüp võib dehüdreerida, mõjutajaks näiteks agressiivne nahahooldus, heitlik kliima või haigused. Kuidas nahka niisutada? Esimene samm hüdratsiooni saavutamiseks on piisava vee joomine kogu päeva jooksul. See hoiab naha hüdreerituna, välistades dehüdratsiooni. Piisava vee joomine päeva jooksul aitab ka jumet heledamaks muuta ja naha loomulikku sära taastada. Iga päev rohke vee joomine on oluline, kuid oluline on ka puhkus. Magada soovitatakse kuni kaheksa tundi päevas. See tagab, et ärkad puhanuna, ilma pundunud silmade, halli jume ja muude dehüdratsiooni sümptomiteta. Vesi, nagu ka õhk, on eluks hädavajalik element. Vesi moodustab täiskasvanutel ligikaudu 70% kogu kehakaalust. Seega koosneb 70 kg kaaluv inimene umbes 49 liitrist veest, millest 15% veest on koondunud nahka. Kosmeetikatooted, mis aitavad ära hoida epidermise pinnakuivuse ja taastavad juba kahjustunud naha kaitsebarjääri. Samuti tooted, mis sobivad kuivale nahale ning stimuleerivad ka rasunäärmete tööd: Allahindlus! Calming and Firming Gel – Rahustav ja pinguldav geel Sügavniisutav ja rahustav geel hüaluroonhappe ja kollageeniga. Patenteeritud kompleksiga SEPITONIC M3 sisaldab mineraalaineid, mis parandavad raku hingamist. D-pantenool on nahka regenereeriva ja põletikuvastase toimega. Geel aitab kaasa taastumis- ja paranemisprotsessidele,… 24.65€ – 38.25€ sis. KM Allahindlus! HydroGel Collagen Lady – Kollageeni hüdrogeel Lady 24 tundi järjestikust niisutust ja 28 päeva pärast on nahareljeef juba oluliselt elastsem! 3 in 1 toode – mitmeotstarbeline toode, mida võib kasutada seerumi, kreemi või vananemisvastase ja rahustava maskina.… 38.00€ Algne hind oli: 38.00€.30.40€Current price is: 30.40€. sis. KM HydroGel Collagen Men – Kollageeni hüdrogeel Men 24 tundi järjestikust niisutust ja 28 päeva pärast on nahareljeef juba oluliselt elastsem! 3 in 1 toode – rahustava toimega sügavniisutav ja vananemisvastane mask, seerum ja öine hooldus. 10% kõrgelt… 38.00€ sis. KM Hyaluronic Serum – Hüaluroonhappe seerum Kohese toimega kontsentreeritud seerum 4 tüüpi madala molekulmassiga hüaluroonhappega. Pakub kauakestvat niisutust, pinguldab nahka, minimeerib kortsukesi, täiustab naha volüümi ja vormib näoovaali. Selline mitmes molaarsuses esinev hüaluroonhappe seerum annab just… 25.00€ – 50.00€ sis. KM HydroGel Collagen With Silver – Kollageeni ja hõbeda hüdrogeel 24 tundi järjestikust niisutust ja 28 päeva pärast on nahareljeef juba oluliselt elastsem! 3 in 1 toode – rahustava toimega sügavniisutav ja vananemisvastane toode, mida saab kasutada nii seerumi, kreemi… 38.00€ sis. KM Active Lifting Cream 6 in 1 Rich – Aktiivselt pinguldav rikkalik kreem Moodsa kerge tekstuuriga kuid samas kõrge aktiivainete kontsentratsiooniga kreem – seerum. Rikastatud loodusliku oliiviõliga, mis sobib eriti hästi kuivale nahale. Kui nahk on  kuiv + pindkuiv, siis see kreem lisab… 40.00€ sis. KM Active Lifting Cream 6 in 1 Light – Aktiivselt pinguldav kerge kreem • Vananemisvastane (pikendatud noorus) • Pinguldav ( naha elastsus) • Toitev (energia) Moodsa kerge tekstuuriga ja kõrge aktiivainete kontsentratsiooniga kreem-seerum. Sobib kombineeritud ja rasusemale vananevale nahale. Aktiivne toode pinguldab ja… 40.00€ sis. KM BioPlasma Nutri Cream – BioPlasma toitev kreem Kliinilised katsed läbinud ja kiiduovatsioone saanud kreem kuivale ja lipiididevaesele vananevale nahale. See toode annab nahale toitaineid ja loob kohese mugavuse. CERAMIDE 3 moodustab tõhusa tõkke niiskuse kadumise vastu, koos… 38.00€ – 58.00€ sis. KM Calming Cream – Rahustav kreem Tundlikule nahale, mis kaldub kiirelt reageerima ja punetama. Rahustab koheselt, toidab ja hüdreerib. Tugevdab naha loomulikku immuunsüsteemi ja

Kuidas hoolitseda silmaümbruse eest? Eelkõige tuleb anda puhkust silmadele. Samuti hooldada nahka silmaümbrusele sobivate toodetega. Kuigi me ei taha, peame siiski tõdema, et silmaümbruse nahk näitab kõige varasemaid enneaegse vananemise märke, eriti ilma korraliku hoolduseta. Kuid kas Sa oled kunagi mõelnud, miks see nii on?  Esiteks on silmaümbruse nahk õhem ja õrnem kui  nahk mis on teistel kehaosadel.  Silmad saavad ülisuure koormuse, nad töötavad päeva jooksul palju, alates pilgutamisest kuni emotsioonide väljendamiseni. Ainuüksi see üksi võib  põhjustada enneaegset vananemist. Miks on silmaümbrus tihti nii tume, et paistab näost esile? Silmaümbruses on palju väikseid veresoonekesi, mis muidu välja ei paista aga kui nahk on hele ja mingist probleemist sõltuvalt on veresoonekesed paisunud, siis on nähtav sinakaspunane varjund. Esimene vihje, miks on tekkinud tumedad silmaümbrused, on vähese vee tarbimine, magamatus ja pikemaajaline stressiseisund. Kui need probleemid välistada aga silmaümbrused on endiselt tumedad, siis võivad need viidata vitamiinipuudusele. Tumedaid silmaaluseid seostatakse ka maksa- ja neeruhaigustega, mõnel juhul ka ainevahetusprobleemidega. Kosmeetiline hoolitsus peab olema õrn aga mõjuv. Toode võiks sisaldada vereringet ergutavat kofeiini ja soonekestele elastsust andvat toimeainet nimega -rutiin. Kui silmade ümber on pruunid ringid, siis on tegemist hüperpigmentatsiooniga. See ei tähenda üheselt UV kiirguse kahjustust vaid võib viidata kehas toimuvale allergilisele seisundile. Ei saa välistada ka geneetikat. Sellisele silmaümbruse nahale on soovitatav kasutada niatsinamiidi ja C-, K -vitamiini tooteid. Kui on tegu päikesekahjustuse tagajärjel tekkinud pruunikate ebamääraste laikudega, siis on soovitatav kasutada silmahoolduseks mõeldud sobivaid happekreeme. Mis põhjustab silmaaluseid tursed? Paistes ja “kottis” silmaalused võivad viidata elustiililistele probleemkohtadele – vähene uni, alkoholi liigtarvitamine, õhutamata tuba ja puhta joogivee liiga vähene tarbimine jne. Ravimid, samuti pidev stress ning külili magamine, mis vajutab lümfivoolu kinni. Samas võib tegemist olla hoopis allergia, kõrge vererõhu ning näiteks raua- või tsingipuudusega. Soovituslik on selgitada välja täpne põhjus.  Probleemi süvenedes nahk lõtvub ja vajub rippu, siis saab abi ainult kirurgilise lõikusega. Mis põhjustab silmalaugude turseid? Võib üles loetleda 11 põhjust. Väsimus ehk magamatus. Sageli võib silmalauge mõjutada ka neisse öösel kogunev vesi, eriti juhul, kui inimene korralikult ei maganud. Siin on abiks jahutav kompress silmadele ja vee joomine. Nutmine võib kahjustada väikeseid veresooni silmades ja silmalaugudes. Hilisem paistetus on tingitud vedelikupeetusest, mis suurendab verevoolu sellesse piirkonda. Abiks on silmakompress ja vee joomine. Jumestus-ja mittesobivad nahahooldustooted. Kogemata silma sattumisel, võivad tooted ärritada silmi ja neid ümbritsevaid kudesid. Silmalaugude paistetust võivad tekitada ka toodetes olevad ained, millest saab alguse allergiline reaktsioon. Esmane abi oleks kasutada apteegis müüdavaid kunstpisaraid (silmatilku). Ülejäänud põhjused on juba haiguste alla liigituvad- rasunäärme ummistus, silmalaunäärme põletik, põletik silmalau koes, kilpnäärme ületalitusest tingitud, herpes infektsioon, pisarakanali ummistus, lauservapõletik, allergia. Mis on silmaümbruse nahahoolduses kõige tähtsam? Naha niisutamine on üks neist alahinnatud sammudest, mis sageli tähelepanuta jäetakse, kuid see ei tohiks nii olla. Mõelge nahale kui viinamarjale. Kui see kaotab vett, siis hakkab ta kuivama ja kahanema, mille tagajärjel tekivad kortsud. Kuid kui me taastame naha niiskuse, võib see aidata nahka siluda ja potentsiaalselt vähendada joonte ning kortsude väljanägemist. Sama kehtib ka silmade ümbrusnaha kohta. Kuna seal puuduvad praktiliselt rasunäärmed (meie naha loomulik niisutaja), võib olla see piirkond väga kuiv. Lisaks võivad silmaümbruse naha kiiremat vananemist põhjustada ka geneetilised põhjused, ultraviolettkiired (UV), välised stressorid ja elustiilivalikud.  Siiski, hoolimata sellest, kui vana sa oled, pole kunagi liiga vara ega liiga hilja anda oma silmadele armastust, mida nad väärivad!  Kas näoniisutajat võib kasutada ka silmaümbruse jaoks?  Ainult sel juhul, kui on märgitud, et sobib ka silmaümbrusnahale. Kuigi tegelikult on selles piirkonnas spetsiaalsed tooted ette nähtud. Vastasel juhul häiritakse naha normaalset tasakaalu ja liigselt raske kreemi koostisega võidakse doseerida üle ja tekitada turseid. Silmaümbruse nahk on kõige õhem nahk, mis meil on. Silmaümbruskreemid ei ole tavalised väiksemas pakendis näokreemid. Silmatooted on loodud nii, et need pakuvad konkreetseid eeliseid, ei kurna nahka ja niisutavad ohutult. Milliseid  spetsiifilisi lahendusi pakuvad silmaümbruse hooldustooted?  Kortsude silumine, kortsupõhja tõstmine Alandav toime silmalaugude tursete vastu Tumedate varjude eemaldamine ja tursete minimeerimine Rasva kogunemise ärahoidmine ülemisele silmalaule Vitaliseeriv ja niisutav mõju üldise sära saavutamiseks Rahustava toimega krüotehnoloogia Miks peaks olema silmaümbruse suhtes alati õrn ja ettevaatlik? Alates silmameigi eemaldamisest kuni silmaümbruse nahale toodete kandmiseni on oluline olla õrn. Nagu eespool mainitud, on silmaalune nahk väga õhuke. Seetõttu võib meie igapäevastest tegevustest tulenev surve põhjustada täiendavaid peeneid jooni. Siin on mõned näpunäited, kuidas olla oma nahahooldusrutiini ajal õrnem: Meigi eemaldamine. Kanna meigieemaldaja vatipadjale, mis puhastab ja eemaldab meigi, lahustab kiiresti ka raske silmameigi. Meigieemaldaja peab olema sobilik, lähtudes kõikidest asjaoludest- tundlikele ja ärritunud silmadele, kunstripsmetele, pikendustele, veekindlatele ripsmetuššidele.  Aseta vatipadjake silmadele ja loe mõttes 10-ni, nii väldid naha hõõrdumist ja venitamist ning tootes olevale puhastusvahendile jääb aega kinni siduda ja mustused “lahustada”. Eemalda meik kergete puhastavate ringjate liigutustega. Kreemi pealekandmine. Silmaümbrusele ei panda toodet palju, soovituslik oleks kanda ühele poolele umbes poole hernetera suurune kogus, mida tuleks levitada nii ala-kui ülalaule. Alustades silma välisnurgast, jõudes ringiga tagasi, nii et oleks kaasatud kulmuluu piirkond. Lubatud on sõrmedega õrnalt tupsutamine ja kui esinevad miimilised sügavad kortsud, siis kerge näpistamine paar sekundit, mis aktiveerib vereringet. PS. Silmatoodet ei levitata ripsmete vahetusse lähedusse vaid sinna kohta, kus on tunda luu, ehk siis umbes 1 cm võrra alla ripsmejoone. Kortsud ja tursed võivad olla nähtavad just silma all, seetõttu tekib õigustatud küsimus, et miks tuleb kreemi panna nii kaugele? Peened kortsukesed ja mõningane paistetus on tõepoolest otse silma vahetus läheduses. Aga ära muretse, sest aktiivained mis on silmatoodetes, suudavad mõjutada kogu silmaümbrusnahka. Vastasel juhul, minnes koheselt kreemiga silmale liiga lähedale, võid tekitada ärrituse ja paistetuse. PS. On olemas ka tooteid, mida lubatakse kanda otse silma liikuvale laule, sellised tooted on väga õrnad ja sobivad levitamiseks kogu silma ümbruses. Milline on tihti esinev viga silmaümbruse käsitlusel? Puhastustoote vähese koguse panemine vatipadjale, tugev hõõrumine, kiirustamine ja/või õige toote mittekasutamine. Silmahooldusvahendi pealekandmine. Kanna õrnalt patsutuste ja õrnade liigutustega, ilma nahka venitamata.  Toodet ei tohi üle doseerida. Kogus on nii väike nagu pisike hernetera, millest jagub mõlemale silmaümbrusele. Väldi päikest! Päike ei ole vaenlane, kuid olgem mõistlikud! Miks pööravad kosmeetikud ja nahaarstid nii palju tähelepanu päikese ohtudele? Paljud iluspetsialistid ja dermatoloogid peavad seda kaitstud naha puhul kasulikuks kuni 15 minutit päevas, kasulik varahommikul ja hilisel pärastlõunal. Päike