Mis on eksosoomid?
Eksosoomid on väikesed rakuvälised ehk ekstratsellulaarsed nanosuuruses vesiikulid, mis tekivad looduslikult ja võivad olla taimsed, loomsed, bakteriaalsed või saadud inimestelt.
Kuidas eksosoomid tekivad?
Rakud nõristavad neid kahel viisil – kindlalt määratud ehk reguleerimata muutumatu eraldumise kaudu või reguleeritud raku aktivatsioonil mõne teise signaalmolekuli toimel.
Rakkude sees asuvad suured multivesikulaarsed kehakesed.
Multivesikulaarse kehakese membraan sopistub ehk pungub sissepoole, võimaldades suure vesiikuli (vesikulaarne keha) sisse voolata raku tsütoplasmas olevat rakuvedelikku.
Seejärel täitub multivesikulaarne keha paljude väikeste vesiikulitega, mis lasevad ennast suure multivesiikuli membraani küljest lahti ja liiguvad juba vabalt multivesiikulis.
Mis on vesiikul?
Vesiikul on väga väike nanosuuruses põieke, mis asub raku tsütoplasmas. Tsütoplasma on raku sisu, mis ümbritseb rakutuuma ja on kaitstud raku ümber oleva membraaniga. Vesiikulil endal on aga eraldi membraan, mis eraldab seda rakusisust.
Membraan, mis kaitseb vesiikulit on ümbritsetud fosfolipiidse kaksikkihiga, mis koosneb vett omastavast ja vett mitteomastavast rasvhappeahelast. Selline vesiikuli ehk eksosoomi ümbris võimaldab erinevate molekulide liikumist nii sisse kui välja.
Mis on mikropartiklid?
Mikropartikliteks nimetatakse väikseid ekstratsellulaarseid rakuosasid, mida rakk võib nõristada väliskeskkonda. Põhilised nendest on eksosoomid ja mikrovesiikulid, millel on erinevad tekkerajad ja markerid.
Mis on eksotsütoos ja endotsütoos?
Kõik rakud vabastavad rakuvälised vesiikulid (EV-d) oma normaalse füsioloogia osana ja samuti ka omandatud kõrvalekallete ajal. Vesiikuleid võib laias laastus jagada kahte kategooriasse: ektosoomid ja eksosoomid.
Eksotsütoosiks nimetatakse transportvesiikulite (ektosoomide) abil raku sisekeskkonnast makromolekulaarsete (nt. valkude) komponentide omastamine ning nende ühinemine raku välismembraaniga kus toimub mittevajalike valkude eksotsüteerimine rakust välja.
Mikrovesiikulid tekivad rakumembraani väljasopistuse tagajärjel.
Mikrovesiikulid tsirkuleerivad veres, osalevad normaalsetes füsioloogilistes ja patoloogilistes protsessides.
Sõltuvalt eesmärgist võivad mikrovesiikulid sisaldada erinevaid signaalimolekule ja mRNAd. Mikrovesiikulid on suuremad kui eksosoomid.
Eksotsütoosi teel toimub pidev plasmamembraani uuenemine.
Endotsütoos on väliskeskkonnast transportvesiikulite abil makromolekulaarsete komponentide omastamine. Makromolekulid seonduvad rakumembraani või retseptoriga, pungudes sissepoole.
Selle tagajärjel moodustub raku plasmamembraanist vesiikul ehk endosoom, mis tagab transporditavate ainete jõudmise rakku.
Eksosoomid on ekstratsellulaarse vesiikuli alatüüp, mis moodustub endosomaalsel (nö. sissesopistumisega) teel.
Eksosoomid tekivad kui endosoomid punguvad raku välismembraanist sissepoole, küpsedes protsessi käigus multivesikulaarseteks kehadeks.
Eksosoomid on vesiikulid, mis vabanevad rakuvälisesse keskkonda pärast multivesikulaarsete endosoomide sulandumist rakupinnaga.
Eksosoomi struktuur on kaetud kahekihilise lipiidmembraaniga, mis on sama nagu rakumembraan.
Eksosoomi vesiikuli sisemus sisaldab selliseid molekule nagu rakuspetsiifilised valgud, lipiidid, suhkruahelad ja geneetiliste (erinevad RNA/mRNA nukleiinhapete liigid) materjalide lasti.
Eksosoomide bioaktiivsus on mõjutatud ka lipiidkomponentide ja lipolüütiliste ensüümidega. Need võivad toimida koos rakusignaalide edastamiseks, nii et kohalikku raku mikrokeskkonda muudetakse või säilitatakse.
Läheduses asuvad või kaugemad rakud võivad neid omastada valikuliselt, programmeerides bioaktiivsetele ühenditele bakteri, mis võtab vastu DNA-d teiselt bakterirakult.
Vesiikuli komponendid määravad kindlaks selle, millistest rakkudest eksosoomid vabanevad ja milliseid rakke need edaspidi mõjutama hakkavad.
Rakkudega võrreldes on eksosoomid oma mõõtmetelt tuhat korda väiksemad, samuti on nad enamikust teistest ekstratsellulaarsetest vesiikulitest veelgi väiksemad.
Eksosoom on sarnane rakuga kuid tal puudub tuum, mis muudab ta paljunemisvõimetuks. Eksosoom on tegelikult elutu.
Milline on eksosoomide ülesanne?
Toimides sõnumitoojatena, mängivad nad rakkudevahelises suhtluses ja transpordis otsustavat rolli.
Rakuvälises keskkonnas ringelema läinud eksosoomid edastavad signaalmolekule ja geneetilist materjali rakkude vahel, mõjutades seeläbi olulisi bioloogilisi tegevusi.
Kui eksosoomid puutuvad kokku haigete, parandamist vajavate rakkudega, siis käivitavad nad loomuliku taastamisprotsessi. Naharakkudele spetsiifilisi signaale edastades võivad eksosoomid stimuleerida kollageeni tootmist, vähendada põletikku ja parandada naha üldist tekstuuri.
Tundub, et ei ole nahamuret, mida eksosoomid leevendada ei saaks!
Eksosoomid on naharakkudele mittetoksilised. Nad on tõhusalt naha ärritusi maandavad, sobivad väga hästi ka rosaatsea ning erinevate dermatiitide rahustamiseks.
Eksosoomid parandavad jõudsalt naha immuunsust, regenereerivad nahka, toimivad sügavalt niisutavalt.
Eksosoomi kosmeetiline kasutusala on vananemisvastane ning nahaka taastav, tugevdab nahabarjääri, tagab kaitse UV- kiirte ja sinise (arvutiekraan) valguse eest.
Eksosoomid pakuvad terviklikku lähenemisviisi naha noorendamiseks, sihtides mitut nahakihti ja edendades terviklikku taastumist.
Erinevates uuringutes näitavad need regeneratiivses meditsiinis ja esteetikas suuri tulemusi, võivad potentsiaalselt parandada naha välimust, soodustada naha taastumist ja parandada erinevate meditsiiniliste ja kosmeetiliste protseduuride tulemusi.
Toimides transpordi vahendajana, viiakse aineid rakku rakuväliselt, see tähendab, et eksosoom liigub rakkude vaheruumis ja pungub teisse rakku.
Eksosoomid kannavad endas mitmesuguseid bioaktiivseid molekule, sealhulgas valke, vabasid rasvhappeid, metaboliite (ainevahetuse saadusi) ja mRNA-d (informatsiooni vahendaja).
Eksosoomid toimetavad kasulike aktiivainete molekulide lasti otse naharakkudesse.
Esteetiliste rakenduste jaoks tähendab see, et teadlased saavad laadida need ümbrised tuhandete biomimeetiliste teguritega, sealhulgas kasvufaktorite, peptiidide, liposoomide, aminohapete ja valkudega, mis on otseselt suunatud põletikule, samuti haavade paranemise angiogeneesile ning hüaluroonhappe stimuleerimisele.
Mis on inimtekkeline eksosoom?
Inimpäritolu eksosoome saadakse inimese tüvirakkudest. Tüvirakud on algrakud. Neid rakke võib saada erinevatest erinevate kehavedelikest ja organitest (luuüdi, rasvkude, veri, platsenta, rinnapiim, sperma, nabaväät jm.).
Neid kasvatatakse ja eraldatakse laboris. Seejärel puhastatakse rakuvälisest prahist, mittevajalikest valkudest ja muudest komponentidest. Tüvirakk ise on elus rakk aga eksosoom ehk vesiikul on ilma tuumata ja ei ole elus, seetõttu ei ole veel avalikult teada äratõukamisreaktsioone ega muid komplikatsioone.
Euroopa Liidus on inimpäritolu eksosoome keelatud kasutada esteetilises meditsiinis ja kosmeetikas. Eelkõige seetõttu, et need võivad sisaldada geneetilist materjali.
Tuleb siiski ära märkida, et eksosoomi uuringud meditsiinilises kasutuses on veel lapsekingades aga töö teaduslaborites käib täie hooga.
Eksosoomide kasutus on laialdane:
Diagnostika – eksosoome kasutatakse kasvajarakkude avastamisel ja tehakse uurimistööd sellel suunal, kuidas saaks rakendada eksosoomi abil vasturavi. Eksosoomidel on suur potentsiaal mitteinvasiivsete diagnostikavahenditena. Eelkõige vedelate biopsiate puhul võimaldab eksosoomide analüüs veres varakult diagnoosida vähki ja muid haigusi. Eksosoomid sisaldavad haigusspetsiifilist RNA-d ja valke ning neid tuvastades võib olla võimalik haigusi avastada varem kui traditsiooniliste biopsiate abil. See muudab need paljulubavaks diagnostiliseks biomarkeriks ja terapeutiliseks vahendiks vähktõve ja muude patoloogiate raviks.
Immuunravi – eksosoomide kaudu saab saata signaalmolekule, vähendades allergilisi reaktsioone. Vähist kantud või muude haigustekitajatega nakatunud rakkudest pärinevaid eksosoome saab kasutada immunoteraapia kandjatena. Antigeenide kohaletoimetamisel saab vallandada tugeva immuunvastuse, mis suurendab patsiendi võimet haigustele vastu seista.
Ravimid – eksosoomid on ravimite kohaletoimetamise süsteemidena näidanud suurt lubadust, nad on nanosuuruses ja seetõttu katsetatakse neid ravimite bioloogilise transporteritena. Retseptorite abiga võivad sellised ravimid jõuda ka spetsiaalselt sihtrakku, näiteks liiguvad nad kasvajakoldesse ja lastiks on vähirakku kasvu ja paljunemist pidurdavad ravimid. Hiirte peal tehtud katsed näitasid, et need kemoteraapiaga (vähivastane) laetud nanovesiikulid on võimelised liikuma kasvajakoesse ja vähendama kasvaja kasvu ilma kahjulike mõjudeta.
Geeniteraapia – eksosoomi on võimalik asetada nuklotsiite DNA või RNA-ga, mida saab kasutada retsipientrakkude geneetika muutmiseks. Doonorrakud on rakud, mis kannavad geneetilise materjali horisontaalse geeniülekande kaudu retsipientrakkudele. Retsipientrakud (bakter, mis võtab vastu DNA-d teiselt bakterirakult) aga saavad geneetilise materjali doonorrakkudelt.
Vaktsiin – olemasolevad vaktsiinid sisaldavad mikroRNA-d, nende säilitamiseks vajavad aga vaktsiinid külmutamist. Eksosoomid võivad kanda mRNA-d ja toimida vaktsiinidena, neid ei pea külmutama sest eksosoomi sisu on kaitstud riknemise eest.
Mis on taimsed eksosoomid?
Alternatiiv inimtekkelisele eksosoomile on taimne eksosoom.
Taimsed tüvirakud on juba ammu kasutusel, nüüdseks eraldatakse tüvirakkudest eksosoomid. Selge on see, et need jäljendid ei ole samad, mis inimmaterjalist vesiikulid aga kuna nende membraan on samuti fosfolipiidne, siis samastub ja omastub see kergelt inimrakku.
Inimpäritolu eksosoom jagab rakkudele käsklusi ja levitab infot, taimne biotehnoloogiliselt tehtud eksosoom päris sarnaselt ei käitu aga ta on samuti suuteline taasaktiveerima passiivseid naharakke, toimides rakkude vahelise signaalina.
Biotehnoloogiliselt saadud eksosoomid töötavad rakutasandil, sel moel suudavad nad nahakvaliteeti suunata paranemise teele. Eksosoomid on loodud viima rakkudesse vajalikke bioaktiivseid aineid, vitamiine, ensüüme jm., mida ta ise lastina kaasas kannab. Ta on efektiivsem transportija kui nanosoom või liposoom.
Kahe lipiidipõhise kandja sarnasus seisneb vesikulaarses struktuuris, mis suudavad kanda olulisi aineid. Vahe on selles, et liposoomid kasutavad keemiliselt saadud ja muudetud fosfolipiidkomponente, aga eksosoomid on looduslikult esinevad vesiikulid, millel lastiks on vastavale eksosoomile omased lipiidid, valgud ja nukleiinhapped (RNA).
Taimseid eksosoome leidub taimekudedes (lehed, juured ja seemned). Need on toitaineterikkad, nagu vitamiinid, alkaloidid, kiudained jne. Lisaks sisaldavad nad erinevaid bioaktiivseid aineid, nagu antioksüdandid, vähivastased ained ja immunomoduleerivad ained.
Taimed omavad positiivset mõju inimeste tervisele mitmel viisil, näiteks krooniliste haiguste ennetamine, seedesüsteemi funktsiooni parandamine ja immuunsüsteemi reguleerimine.
Eksosoome leidub ka ravimteedes, levikuala on juurtes, vartes, lehtedes ja muudes osades. Sisaldavad rohkelt toimeaineid, nagu alkaloidid, flavonoidid, saponiinid, lenduvad õlid jne. See on farmakoloogilise aktiivsuse ja bioloogilise aktiivsuse allikas.
Taimne/loomne tüvirakk on väga sarnane inimrakuga ja seetõttu suuremas osas ilma äratõukamisrektsioonideta. Turvaline kasutada hooldustes sest ei sisalda haigustekitajaid ega geneetilist materjali.
Eksosoomid võivad olla väga erinevatest taimedest, pidev otsing ja areng käivad käsikäes. Efektiivsuse annab see, milline on taime mõju, millest eksosoom on saadud sest eksosoom ise kannab taimset sisu, mis määrab tema toime.
Ilumaailmas on olulise tähtsusega see, kuidas mõjutada rakke ja suuta toimetada aktiivaineid sügavale naha sisse.
Eksosoomi hooldustooted on rikastatud paljude nahale vajalikke aktiivsete lisaainetega, enamik nendest taimsed ekstraktid, vitamiinid, peptiidid, erineva molekuliga hüaluroonhape, kollageen, sünteetilised kasvufaktorid jm. Sellised tooted on topelt tõhusad!
Mis on loomsed eksosoomid?
Loomarakkudest pärinevad eksosoomid on rikkad bioloogiliselt aktiivsete molekulide poolest.
Loomse päritoluga eksosoomid sarnanevad rohkem inimese valkudega. Neid saab kasutada teadusuuringuteks, uute biomarkerite, ravimite sihtmärkide ja ravimeetodite avastamiseks.
Loomseid eksosoome on saadud lehmapiimast, lõhemarjast, veise nabaväädist jm.
Erinevus loomsete eksosoomide ja taimedest pärinevate ekstratsellulaarsete vesiikulite vahel on suuruses, valkudes, lipiidides, nukleiinhapetes.
Mis on toiduainete eksosoomid?
Hiljuti on mitmed uuringud näidanud, et toidus olevad eksosomaalsete vesiikulite microRNA-d võivad imenduda läbi soolestiku, täites organismis olulist funktsiooni.
Samuti on tõestatud mRNA profiilid eksosoomides, hetkeseisuga on leitud olemasolu 11 söödavas puu- ja köögiviljas (maasikas, ingver, viinamari jne.) Ka piimas. Igas viljas on eksosoomi suurus ja toime erinev.
Puuviljadest saadud eksosoome leidub peamiselt vilja viljakestas, viljalihas ja muudes osades. Nende teket reguleerivad taimede kasvustaadium, keskkonnatingimused ja muud tegurid.
Selline eksosoom on rikas antioksüdantide-, vitamiinide-, hormoonide-, signaalmolekulide- ja muude ainete poolest, mille mõju on antibakteriaalne, antioksüdantne, mis soodustab rakkude proliferatsiooni ja immuunsüsteemi regulatsiooni ning muid bioloogilisi tegevusi.
Milline on eksosoomide kasutusala ilumaailmas?
Hetkel teostatakse eksosoomi protseduure Eestis mitteinvasiivselt ehk süstivabalt.
Kõige populaarsem on kollageeniteraapia – microneedling protseduur. Aga mittevähem populaarsed on ka muud aparaatsed kasutusalad (RF/ mesoteraapia/ ultraheli jne.)
Hästi soovitatav on eksosoomide kasutus agressiivsete protseduuride (laser-, IPL-, HIFU) järgselt, seda just seetõttu, et naha taastumine on kiirem.
Kindlasti ei tohi segi ajada kasvufaktoreid ja eksosoome sest kasvufaktorid on valgud, mida tavaliselt toodavad ja nõristavad rakud, toimides samuti signaalmolekulidena, need seonduvad rakupinna retseptorite ehk vastuvõtjatega. Tuletame meelde, et eksosoom on vesiikul, mis ise sisaldab valkusid.
Nüüdseks on VAU efektiga innovatiivsed eksosoomitooted jõudmas ka kodukasutaja kosmeetikakotti.
Kõige olulisem on tegelikult just see, millega Sa oma nahka rutiinselt igapäevaselt kodus hellitad. Ideaalis muidugi paralleelselt salongides pakutud eksosoomi näohoolitsustega.
Sinu unistus veetlevast nahast on kohe täitumas sest Kosmedical rõõmustab Sind kahe uuendusliku remodelleeriva seerumiga😊
Innovaatilise patenteeritud toimeaine CRYSTALIDE® + RetinART pisendab pooride suurust, stimuleerib naharakkude jätkusuutlikku toimimist, võimaldab aktiivainetel toimida sügavuti. ArtOfWhite® vähendab melaniini, pakkudes looduslikku alternatiiv AHA-le ja retinoolile. UV- kiirguse ja sinise…
VAU EFEKT! Hetkel kõige kuumem uus tegija kosmeetikas! Taimsed eksosoomid + hübriidsüsteem 4 tüüpi peptiididest ja niisutavast maatriksist. 4 võimsa peptiidi kombineerimine naha struktuuri muutmiseks ja taastamiseks. Pikaajalise niisutuse eelised,…
